Rinkēvičs: peame mõistlikult valmistuma kõigiks julgeolekustsenaariumideks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Värsked välisministri Edgars Rinkēvičsi sõnad kutsuvad meid kõiki üles mõistlikult valmistuma erinevateks julgeolekustsenaariumideks. Olles oluline osa Balti riikidest, seisame silmitsi mitmete keeruliste väljakutsetega, mis nõuavad meilt valmisolekut ja ettenägelikkust. Rinkēvičsi sõnum annab meile ühtlasi märku sellest, kui oluline on püsimajäämiseks jätkuvalt tugev ja ühtne olla. Olgu see meeldetuletuseks sellest, et meie ühiskond on tugevam kui kunagi varem ning suudame koos vastu astuda kõigile julgeolekuriskidele.

President keskendus sellele, et ajakirjanduses ilmuvad selleteemalised NATO õppuste stsenaariumid, arvamused ja analüüsid.

Ta tunnistas, et olukord Euroopas ja maailmas on keeruline ning ka aasta lõpuks on arenguid raske ennustada.

Rinkēvičsi sõnul määrab praegu palju sõjaliste operatsioonide kulg Ukrainas, mis annab igaühele võimaluse ja aega valmistuda.

President märkis, et just seetõttu on ukrainlaste toetamine ja teiste julgustamine seda tegema kriitiliselt tähtis.

Rinkēvičs meenutas, et eelmisel nädalal saavutati Riias Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kokkulepe Ukraina toetamiseks sel aastal väga konkreetsetes poliitilistes ja praktilistes sammudes.

President meenutas, et Läti on NATO ja EL-i liige ning Lätil ja teistel piirkonna riikidel ei ole muid paremaid julgeolekugarantiisid.

Rinkēvičs rõhutas, et vastutus riigi ees lasub eelkõige meil endil. See tähendab, et kahtlemata Läti liitlaste valmisolekus meid kaitsta, peame me esmalt suutma seda ise teha – siis võib võimalikul “X” tunnil oodata täiendavat toetust. Ta märkis, et mida paremini me selleks valmis oleme, seda väiksem on Venemaa rünnaku tõenäosus.

President tõi välja ka eelseisvad ülesanded. Esiteks, on selleks riigi idapiiri tugevdamine ja kaitsmine hübriidrünnakute eest, selleks tuleks lõpetada esmalt piiritõkke ehitus ning varustada see videovalve ja anduritega. Lisaks on vaja luua idapiirile sõjaline taristu. Kaitseministeerium ja kaitsevägi valmistavad selleks ette konkreetseid meetmeid, lisas ta.

Eelseisvate ülesannete hulgas nimetas Rinkēvičs ka riigikaitseteenistuse edasist tugevdamist, kasutades mitte ainult vabatahtlikkuse põhimõtet, vaid ka liisuheitmist. Tema hinnangul saab sellest proovikivi mitte ainult kaitseministeeriumile, vaid ühiskonnale tervikuna. President selgitas, et see on mõeldud lisameetmena reservide ja Zemessardze (Läti kaitseliidu) arendamiseks ning kutselise sõjaväe komplekteerimiseks.

Teise kohustusliku ülesandena nägi Rinkēvičs sõjalise taristu rajamist liitlaste vastuvõtmiseks ja omaenda vajaduste tagamiseks, mille hulka kuulub ka Sēlija polügoon.

Ühtlasi juhtis riigipea tähelepanu vajadusele arendada Läti sõjatööstust. Ta märkis, et kuigi õhutõrjevõimekuse tõstmiseks on sõlmitud mitu suurt hankepingut, on asju, mida tuleb ise toota, ja tehnoloogiaid, mida tuleb ise arendada.

Rinkēvičsi sõnul on vaja kujundada Ukraina kogemusest lähtuvalt ümber tsiviilkaitse- ja kriisilahendussüsteem ning tegutseda riigi julgeoleku vastaste kuritegude vastu palju karmimalt. President jõudis järeldusele, et teatud muutused toimuvad, kuid kohtunikkond peab mõistma, et praegu ei ole “rahuaeg”.

Presidendi sõnul vajab tugevdamist valimissüsteem. Rinkēvičs märkis, et varem olid suureks mureks valed ja desinformatsioon suhtlusmeedias, nüüd on uueks väljakutseks tehisaru kasutamine valimiskampaanias ja mujalgi, mistõttu on vaja riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil õiguslikke ja praktilisi lahendusi.

Rinkēvičs toetas majandussidemete lõpetamist agressorriikidega. Ta rõhutas, et seda ei tehta kohe, vaid riigil on piisavalt tööriistu ja vahendeid, et teha seda riiklikes huvides ning luua piirkonnas ja Euroopas ühine arusaam.

Sama oluline samm on Baltikumi lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust ning ühendamine Euroopa elektrivõrguga järgmise aasta alguses, märkis Rinkēvičs.

Samuti rõhutas ta, et sisemajanduse rahastamise märkimisväärne suurendamine lähiaastatel peaks olema enesestmõistetav.

President meenutas, et diplomaatia valdkonnas tehakse liitlastega pidevat tööd idatiiva tugevdamiseks, Ukraina toetamiseks ja Venemaaga seotud pettekujutelmadest vabanemiseks. Rinkēvičs märkis, et Euroopa kaitsetööstuse mobiliseerimine toimub, kuid väga aeglaselt.

“Ka see on kriitiline mure, millele tuleb pidevalt vastu seista.” Kuigi korrapärased teated NATO kaitse planeerimisest, õppustest ja hinnangutest võimalikele tülidele on murettekitavad, näitab see ka, et paljud liitlased võtavad Venemaa ohtu tõsiselt.

“Pidevalt peab tõrjuma eri tüüpi hübriidrünnakuid, millest tuntuimad on propaganda ja rändesurve idapiiril. Peame mõistma, et nende olemus muutub ja see eeldab meie vastutavate ametkondade võimekuse pidevat suurendamist, ” selgitas president.

Riigipea järeldab, et ajad, milles me elame, on rasked. Meie põlvkonna ülesanne on kaitsta Läti iseseisvust.

President ütles, et meid püütakse hirmutada, tekitada usaldamatust ja kindlustunde puudumist meie võimete suhtes ning see on samuti osa hübriidsõjast.

“Ärgem langegem selle alla ja ärgem lubagem ka kergemeelset suhtumist riigi julgeolekusse, tugevdage seda igapäevatöös. Venemaa ja Valgevene ei muutu nähtavas tulevikus, selle ohuga ei ole lihtne läbi saada, tugevdada meie stabiilsust ja sellele ajale vastu pidada, kuid seda tuleb teha ja me teeme seda,” on Rinkēvičs kindel.

Läti välisminister Edgars Rinkēvičs rõhutas, kui oluline on Eestil ja teistel NATO liitlastel valmistuda erinevateks julgeolekustsenaariumideks. See nõuab nii investeeringuid kaitsevõimesse kui ka tihedamat koostööd liitlastega. Rinkēvičs tõi esile ka vajaduse tugevdada Euroopa Liidu ja NATO koostööd, et tagada regiooni julgeolek ja vastupanu välisele mõjutustegevusele. Eesti peabki jätkama valmisoleku ja koostöö tugevdamist, et kaitsta end ja oma liitlasi kõigi võimalike stsenaariumide vastu.