Rikkumismenetluse ajel tehtav seadusemuudatus annab tööd 20 ametnikule | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimase teate kohaselt on Eesti valitsus heaks kiitnud seadusemuudatuse, mille tulemusena luuakse 20 uut ametikohta rikkumismenetluse ajel. See otsus on loodud selleks, et tõhustada seaduste jõustamist ja tagada ettevõtete ja kodanike vastutus. See oluline samm majandusseaduste rakendamisel peegeldab Eesti pühendumust õiguskorra tagamisele ja majanduse tõhusale toimimisele. Nende muudatuste eesmärk on kindlustada Eesti positsiooni tugeva ja stabiilse majanduskeskkonnana ning luua uusi võimalusi riigi arenguks.

Aastas esitatakse Natura aladel umbes 7000 metsateatist. Enne, kui raietööd saavad alata, peab keskkonnaamet teatistele oma templi panema.

“Ja seal otsuses oleme me sisuliselt kaalutlenud, kuidas see tegevus võib mõjutada Natura väärtusi,” rääkis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Euroopa Komisjoni hinnangul aga sellest ei piisa ning Eesti suhtes algatati rikkumismenetlus, et seadused EL-i nõuetega kooskõlla viia. Üle paari aasta kestnud rikkumismenetluse raames rõhutab komisjon, et Natura mõju tuleb hinnata kindla protseduuri järgi, ilma milleta võivad ohud loodusväärtustele kahe silma vahele jääda.

Detsembris tutvustaski kliimaministeerium seaduseelnõu, mille järgi peaks kõigile Natura alal toimuvatele raietele eelnema Natura eelhindamine. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Kadri Möller lisas, et muudatus ei puuduta ainult metsateatisi. Ehk edaspidi tuleb aastas alustada umbes 9000 Natura eelhindamist.  

“Iga tegevus, mille kohta taotletakse luba, esitatakse teatised või tehakse registreering või küsitakse keskkonnaametilt nõusolek kaitsealal millegi tegemiseks – põhimõtteliselt kõikidele neile tegevustele peaks tegema Natura eelhindamise, et vaadata, kas selle tegevuse mõju Natura väärtusele on välistatud või mitte. Ja juhul, kui selgub, et ei ole välistatud, siis tuleb algatada Natura asjakohane hindamine,” rääkis Möller.

Kaks kuni kolm korda pikemad dokumendid

Kukk keskkonnaametist täpsustas, et päris kõikide loaküsimiste puhul ilmselt Natura eelhinnangu protsessiga alustama ei pea. Nii näiteks küsitakse ametilt aeg-ajalt luba, et kaitsealal filmivõtteid või loodusretke korraldada. “Meil on kaitsekorralduskavad, kus me peaks siis edaspidi täpsemalt lahti kirjeldama, et ühel või teisel asjal ei ole nii suurt mõju,” selgitas Kukk. Tema sõnul annab amet praegu välja umbes 18 sorti lube. Tõenäoliselt tuleb tööd juurde umbes 11 loa puhul.

Keskkonnaametis usutakse, et võrreldes kaalutlusotsustega nõuab Natura eelhinnangu andmine kaks kuni kolm korda rohkem töötunde. Sellele lisandub avalikustamisega seotud töö. Eelhinnang, kus leitakse, et pikemat Natura mõjude hindamist pole vaja alustada, tuleb enne kinnitamist kaheks nädalaks avalikule arutelule panna.

“Ja kui me nüüd arvestame seda, kui suur huvi on metsaraie vastu eriti kaitsealadel, siis kindlasti tuleb meile palju päringuid ja palju seletamist, mille järgi me olemegi hinnanud, et meil on kindlasti palju rohkem ressurssi vaja selle tegemiseks,” rääkis Kukk.

Kui eelhinnangu järel selgub, et mõjud Natura väärtustele pole välistatud ehk tarvis läheb Natura hindamist, kulub kogu protsessile neli kuni seitse kuud. Kui paljudel juhtudel nii võib minna, ei oska keegi ennustada. “Selle paneb praktika paika,” ütles Möller.

Keskkonnaameti hinnangul vajavad nad seadusemuudatuse järel 20 täiendavat töökohta. Personalikuludeks läheb tarvis 786 000 eurot aastas, millele lisanduvad majanduskulud.

Osa tööd proovitakse ette ära teha  

Ehkki riigikokku pole eelnõu veel jõudnud, püüab keskkonnaamet kasvavat töökoormust juba praegu väiksemaks lihvida.

“Me koostame näiteks metsakava, kus me käsitleme võimalikke raieviise ja võrdleme neid liikide ja väärtustega, mis nendel kaitsealadel on. Ja vaatame, millised nõuded ja tingimused peaks olema täidetud, et need väärtused ei saaks kahjustatud,” selgitas Kukk. Tema sõnul läbib loodav kava keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Valminud dokumendiga metsateatist võrreldes saaks juba hulga kergema vaevaga öelda, kas konkreetsel ajal, kohas ja viisil raiudes on mõju Natura alale välistatud või mitte.

Juba läbikaalutud stsenaariumitega võiks Kuke hinnangul arvestada ka metsaregistris. Näiteks kui inimene läheb tulevikus raieteatist esitama, saab ta registris lubada, et järgib ühte või teist Natura mõju välistavat tingimust.

“Siis meie saame seda teatist vaadates öelda, et ta on negatiivsed mõjud välistanud, kui ta järgib neid tingimusi. Sest ta on kinnitanud, et ta järgib neid,” selgitas Kukk.

Metsaregistri arendamine nõuab umbes 200 000 eurot ning see ei käi Leelo Kuke sõnul üleöö. Ta selgitas, et ühelt poolt võtavad aega puhtalt tehnilised arendustööd. Teisalt tuleb standardlahendused läbi mängida ja üle hinnata.

“Kui me suudame näiteks ühe liigi kohta konkreetsed mõjud ära hinnata, siis meie peavalu on ikka olnud kumulatiivsed mõjud. Üks raie võib-olla ei ole negatiivne aga kümme või sada? Kust hakkab see piir, kus mõju on oluline?” selgitas Kukk eesseisvaid küsimusi. “Ma arvan, et me toimetame veel mõned aastad, et saada järjest paremaks.”

Eelnõu seob Natura hindamise lahti laiemast mõjude hindamisest

Selleks, et töökoormus ametnikel üle pea ei kasvaks, planeerib kliimaministeerium ka teist põhimõttelist muudatust. Praegu saab tegevuse mõju Natura alale hinnata ainult juhul, kui seda tehakse mahuka protsessi ehk keskkonnamõjude hindamise (KMH) või keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) raames. Niisuguses töös võetakse ette palju laiem spekter võimalikke mõjusid ja kogu protsess kestab kaks kuni kolm aastat.

Läinud aastal, kui palju tähelepanu sai Nursipalu harjutusvälja arendamine, muudeti seadust nii, et riigikaitseliste objektide arendamiseks võib Natura hindamist teha ka ilma laiema keskkonnamõjude hindamiseta. Nüüd plaanitakse seda võimalust laiendada kõigile töödele, mis otseselt suurema dokumendi koostamist ei eelda.

Keegi ei oska täpselt öelda, kui paljud senised KMH-d ja KSH-d on algatatud pelgalt Natura mõjude hindamiseks. Siiski peab Möller tõenäoliseks, et nii mõnegi seni plaanitud protsessi saab muudatuse mõjul lühemalt korraldada.

Ministeerium viitab, et seni on mõjusid pisendatud

Kliimaministeerium märgib eelnõu seletuskirjas, et muudatusel võib olla keskkonnale soodne mõju. “Seda eeskätt juhul, kui seni on KMH või KSH algatamisest hoidutud ja eelhinnangus kaasnevaid mõjusid pisendatud, kuna KMH ja KSH oleks tegevuse väikest mahtu arvestades liiga koormav,” seisab dokumendis.  

Ministeerium lisas, et kui mahukama töö asemel saab tegevuse mõju välja uurida kiirema ja odavama Natura hindamise käigus, siis võiks muudatus julgustada nii arendajaid kui ka otsustajaid pigem tegevuse mõju läbipaistvalt välja selgitama, kui seda pisendama.

Möller märkis, et eelhinnangu andmiseks on koostatud juhend. “Võib-olla alati ei ole sellest siis lähtutud,” pakkus Möller. “Meil on olnud ka juhtumeid, kus huvirühmad on ühte või teist otsust vaidlustanud ja mõni on lõppenud ka kohtus.”

Kui paljud taolised pisendamised on lõppenud kohtus ja kui paljud on nii-öelda radari alt läbi läinud, ei oska Möller hinnata. 

Kukk meenutas paari juhtumit, seoses maaparandusega. “Ka meie oleme sellistele asjadele tähelepanu juhtinud,” lisas Kukk.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rikkumismenetluse ajel tehtav seadusemuudatus on loonud lisatööd 20 ametnikule. See näitab valitsuse pühendumist õigusriigi põhimõtete järgimisele ja majanduslike õigusrikkumiste tõhusale lahendamisele. Samas tuleb jälgida, et uued ametnikud täidaksid oma ülesandeid ausalt ja õiglaselt, tagades seeläbi ettevõtjate ja kodanike õiguste kaitse. Ühtlasi võiks kaaluda, kuidas muudatused mõjutavad riigi ressursse ja kas need on jätkusuutlikud pikas perspektiivis. Kokkuvõttes on oluline tasakaalustada õigusrikkumiste tõhusat lahendamist ning ressursside mõistlikku kasutamist.