Riik kaalub lennunduse valdkonna riigilõivude tõstmist | Majandus

Tere tulemast Eestisse, kus riik kaalub lennunduse valdkonna riigilõivude tõstmist. See majanduslik otsus võib mõjutada nii kohalikke lennufirmasid kui ka reisijaid. Kas tõusvad lõivud edendavad lennunduse arengut või mõjutavad negatiivselt turismi ja äritegevust? Diskussioon selle teema üle on tähtis, kuna see puudutab otseselt meie riigi majandust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Oleme kutsutud osalema olulises arutelus, mis võib kujundada meie tulevikku.

Transpordiamet ja kliimaministeerium otsivad võimalusi lennuohutuse järelevalvevõimekuse tõstmiseks, mis võib tähendada muuhulgas ka riigilõivude suurendamist. Praegu jääb lõivude ja tasudena kogutav summa mitmekordselt alla transpordiameti pakutavatele lennundusvaldkonna teenuste kuludele.

Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe ütles ERR-ile, et praegu laekub lennunduse riigilõivudena transpordiameti eelarvesse umbes 260 000 eurot aastas. Täpsemalt laekus 2022. aastal laekus riigilõivudest 263 000 ja 2023. aastal 258 000 eurot, mille eest pakkus amet lennuettevõtetele, nende töötajatele ja õhusõidukite omanikele erinevaid teenuseid.

“Väljastame erinevaid sertifikaate ja lubasid ettevõtetele, seadmetele, õhusõidukitele ja inimestele. Osad nendest toimingutest on riigilõivustatud,” selgitas Salumäe.

Riigilõivuseaduses on välja toodud, et alates mullu juulist tuleb näiteks lennundusseaduse alusel tasuda lennutegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 640 eurot, lennutegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest 320 eurot.

Kokku on riigilõivuseaduses toodud välja 140 erinevat lõivu, mille määrad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni tuhandete eurodeni. Odavaim hind on julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest võetav nelja euro suurune riigilõiv, kalleim on lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise taotluse läbivaatamine, käitamistingimuste muutmine ja sertifikaadi hoidmine raskemate kui 25-tonniste MTOW lennukitele, mis maksab 11 510 eurot.

Salumäe ütles, et praegu on transpordiameti lennundusteenistuses tööl 45 erineva valdkonna spetsialisti.

“Peamisi tegevusvaldkondi on 5-6 ja valdkonniti on tööülesanded erinevad. Kui ühte ühist nimetajat otsida, siis on selleks lennuohutuse tagamine ja selleks tehtavad toimingud – ettevõtete üle teostatav järelevalve tagab nende tegevuste vastavuse kehtivate reeglitega, personali litsentseerimine selle, et lennundusvaldkonnas toimetaksid pädevad inimesed jne,” märkis ta

Küsimusele, kas saadud tasud ja lõivud katavad nendega seotud kulud, vastas Salumäe: “Hetkeseisuga kindlasti mitte, vahe on mitmekordne.”

Olukorra leevendamiseks kaalutakse praegu lõivude ja tasude suurendamist, ütles Salumäe: “Koostöös kliimaministeeriumiga arutame erinevaid võimalusi kuidas tõsta lennuohutuse järelevalve võimekust sh ka täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Riigilõivude suurendamine või järelevalvetasude kehtestamine on üks võimalus.”

Tema sõnul on Euroopas laialdaselt kasutusel metoodika, kus lennundussektor katab otse kokkulepitud ulatuses järelevalvega tekkivad kulutused ja Eesti on üks väheseid riike, kus seda metoodikat ei kasutata.

“Uurime ka võimalusi selle metoodika kasutuselevõtmiseks,” märkis transpordiameti lennundusteenistuse direktor.

Vajadust, et riigilõivud võiksid olla vastavuses nendega seotud kuludega, on tunnistanud ka näiteks siseminister Lauri Läänemets, kui ta rääkis märtsi alguses siseministeeriumi pakutava teenuste tasudest ja lõivudest. Lõivude tõstmisest justiitsvaldkonnas on rääkinud ka riigikohtu esimees Villu Kõve.

Eestis kaalutakse lennunduse valdkonna riigilõivude tõstmist, et saavutada majanduslikku tasakaalu ja tagada lennutranspordi jätkusuutlikkus. Kuigi kõrgemad riigilõivud võivad mõjutada reisijate maksevõimet ja turismi arengut, on oluline mõista, et need on vajalikud lennundussektori investeeringute ja teenuste parendamiseks. Riik peaks läbi viima põhjaliku analüüsi ning kaaluma erinevaid lahendusi, mis toetavad nii lennutransporti kui ka riigi majandust tervikuna. Sel viisil saab tagada, et Eesti lennundussektor jätkab kasvu ja arengut ka tulevikus.