Riigikontrolör: haridusminister ei saa ümber vormida riigikogu otsust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on Riigikontrolör teinud avalduse, milles ta väidab, et haridusminister ei saa lihtsalt ümber vormida riigikogu otsust. See on tekitanud palju kõneainet ja diskussiooni kogu riigis. Hariduspoliitika on alati olnud oluline teema Eestis ning sellel on suur mõju meie ühiskonnale ja tulevastele põlvkondadele. Tulge ja saage osa sellest olulisest arutelust ning saate teada, millist mõju see võib avaldada meie riigile tulevikus.

Haridusminister Kristina Kallase plaan suurendada oma käskkirjaga omavalitsustele antavat haridustoetust 5,35 miljoni võrra, kuhu kuulub ka õpetajate palk, pole seadusega kooskõlas, ütles riigikontrolör Janar Holm.

Holmi sõnul ei saa teha minister käskkirjaga otsuseid, mida peab tegema riigikogu.

“Paistab, et oleme jõudnud nüüd lausa niikaugele, kus otsuseid, mis tuleb teha riigikogu tasemel, kavatsetakse teha ministri käskkirjaga. Riigieelarve raamseaduse kohaselt määratakse toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid riigieelarvega. Vabariigi valitsus ei saa vähendada ega suurendada rahasummat, mida riigikogu on riigieelarvega otsustanud eraldada üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks. Rääkimata sellest, et haridus- ja teadusminister saaks seda teha käskkirjaga,” lausus Holm.

Riigikontrolli hinnangul on 2024. aasta riigieelarve seaduse ning riigieelarve raamseaduse ühene mõte, et kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse suuruse otsustab riigikogu. Toetust saab maksta ainult kohaliku omavalitsuse üksustele toetusfondis üldhariduskoolide pidamiseks antavalt realt, 2024. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud mahus ning kooskõlas riigieelarve raamseadusega. Lisaraha ei saa maksta ministeeriumide valitsemisalade eelarvetest.

“Kui valitsus soovib suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide toetussummat, on see täiesti võimalik, kuid selleks on vaja esitada riigikogule arutamiseks 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Leian, et haridusministeeriumi leitud 5,35 miljonit ei saa kasutada ministeeriumi soovitud viisil enne, kui riigikogus pole 2024. aasta riigieelarvet vastaval viisil muudetud,” ütles Holm.

Riigikontrolör lisas, et küsimus ei ole eesmärgis õpetajate palgaraha suurendada või riigikontrolli tähenärimises, vaid põhimõtte rikkumises, et teatud riigieelarve otsused on seadusandliku võimu teha. 

“Meenutan, et ka riigikogu esimees nentis 5. detsembril, vahetult enne 2024. aasta riigieelarve vastuvõtmist õpetajate täiendava palgaraha eelarvesse lisamise küsimust Eesti Rahvusringhäälingule kommenteerides, et pärast eelarve vastuvõtmist on vaja riigikogul kohe hakata tegelema eelarve muutmise seadusega, ja avaldas lootust, et selle saab vastu võtta 2024. aasta jaanuaris. Riigikogu menetlusse paraku eelarve muutmise seaduse eelnõu pole esitatud,” lausus Holm.

Holm märkis, et riigikogu on eelarvet heaks kiites andnud valitsusele loa toetada üldhariduskoolide pidamist 485 490 000 euro ulatuses, mitte 5,35 miljonit eurot suuremas summas.

Holm lisas, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega. “Sellise lähenemise tagajärg on riigieelarve seaduse üha tühisemaks muutumine, kus üha vähem tähtsaks muutub see, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud. Kui pidada sellist käskkirjaõigust aktsepteeritavaks, võib edaspidi vabalt juhtuda, et riigikogu peab võimalikuks rahastada midagi või kedagi näiteks viie miljoni ulatuses, kuid kuna minister leiab, et talle meeldiks millelegi või kellelegi rohkem raha anda, siis ta “leiab” oma eelarvest raha ja annab käskkirja, kus riigikogu eraldatud viiele miljonile lisatakse veel näiteks 40 miljonit,” lausus Holm.

Holm saatis märgukirja ka rahandusministrile, haridus- ja teadusministrile ning ka regionaalministrile, kes oli valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistaja.

Neljapäeval kinnitas valitsus korralduse, millega jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, mis on seadusena vastu võetud 2024. aasta riigieelarves ette nähtud. Selle raha sees on ka kohalikele omavalitsustele antav toetus õpetajate palga maksmiseks. 2024. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõike 2 kohaselt on selle toetuse suurus piiratud 485 490 000 euroga.

 Korralduse juurde lisatud materjalidest nähtub aga, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) kavatseb valitsuse heakskiidul eirata riigieelarve seaduses konkreetselt fikseeritud toetuse kogusummat ning plaanib suurendada riigikogu otsustatud üldhariduskoolide pidamise toetussummat ministri käskkirjaga 5,35 miljoni euro võrra. Seda sealjuures riigieelarve realt, kus selleks raha ette ei ole nähtud, märkis riigikontrolör.

Holm ütles, et kuigi haridusminister oli algul korrektsel ja seadusega kooskõlas oleval seisukohal, et HTM-i eelarvest leitud lisaraha õige koht riigieelarves on omavalitsuste toetusfondi real, siis hiljem, kui eelarve eelnõu paranduste riigikokku saatmisega kiireks läks, loobuti muudatuse tegemisest ja asuti otsima teid, mis viiks riigikogust mööda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Riigikontrolör on selgelt väljendanud seisukohta, et haridusminister ei saa muuta riigikogu otsust seoses kooliõpetajate palgatõusuga. Seda seetõttu, et see otsus on riigi poolt juba tehtud ning selline tegevus läheks vastuollu riigi õigusliku korra ja demokraatliku otsustusprotsessiga. Seega tuleb haridusministril leida muud võimalused ja lahendused, et parandada õpetajate töötingimusi ja tagada õiglane palgatõus, kuid need peavad olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega. See teema on jätkuvalt oluline aruteluteema Eesti haridussüsteemis ja jälgitakse avalikkuse jaoks huviga.