Riigikohus: üldhooldusteenust peab rahastama kohalik omavalitsus | Eesti

In the heart of Estonia, a debate is brewing about the future of justice. The Riigikohus, Estonia’s Supreme Court, is facing a crisis of funding, with local governments struggling to cover the costs of providing essential services. As the country’s highest court, the Riigikohus plays a vital role in upholding the rule of law and ensuring the integrity of the judicial system. However, without sufficient funding, the court’s ability to deliver justice is under threat. This is a critical issue that requires urgent attention, as the very fabric of Estonia’s democracy is at stake.

Riigikohus leidis kolme omavalitsuse pöördumise peale hooldereformi analüüsides, et üldhooldusteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kes peab seda ka rahastama. Küll aga on omavalitsusüksustel võimalik nõuda üldhooldusteenuse korraldamiseks raha kohtu kaudu, kui neil ei ole piisavalt raha oma ülesannete täitmiseks.

Eelmise aasta lõpus pöördusid nii Põlva ja Räpina vallavolikogu kui ka Tartu linnavolikogu riigikohtusse, leides, et hooldusreformiga tekkinud lisakohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist teenuse saaja või tema ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne, kuid riik pole selleks raha ette näinud. See rikkus volikogude hinnangul põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt omavalitsusüksusel on õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest.

Omavalitsused tõid välja, et reformi järel pidid omavalitsused hakkama tasuma kõigi hooldekodude klientide eest vähemalt osaliselt hooldekodude arveid, sõltumata teenust vajavate inimeste või nende lähedaste varalisest seisust.

Arvestades vaidluse all oleva küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsusüksuste rahastamise põhimõtetele, andis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle riigikohtu üldkogule, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud.

Riigikohtu üldkogu selgitas reedel tehtud lahendis, et sotsiaalhoolekande, sh üldhooldusteenuse, korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuna ta on oma abivajavatele elanikele kõige lähemal. Kuna üldhooldusteenuse korraldamine ei ole riiklik kohustus, ei pidanud riik katma sellega seotud kulusid riigieelarvest. Neid kulusid rahastab omavalitsusüksus oma eelarvest.

Riigikohtu üldkogu rõhutas, et omavalitsusüksustel on siiski võimalus halduskohtule esitatud kaebuses nõuda riigilt omavalitsuslike ülesannete täitmiseks lisaraha, kui kehtiv omavalitsusüksuste rahastamise korraldus ei ole piisav. Neil on võimalik ära näidata, kui palju olemasolevad kulud uue kohustusega suurenesid ning kui palju suurendas riik rahastust või vähendas teisi ülesandeid ja kohustusi. Kui selgub, et eraldatud rahast ei piisa lisandunud kulude katmiseks, võib kohaliku omavalitsuse üksusel olla õigus nõuda rahastuse suurendamist.

Lisaks selgitas riigikohus, et hoolimata sellest, et sotsiaalhoolekande korraldamine on kohalik ülesanne, peab omavalitsuste rahastamissüsteem olema stabiilne. Praegusel juhul võttis riigikogu seadusmuudatuse vastu 2022. aasta detsembris ehk vahetult enne uue eelarveaasta algust. Kohtusse pöördunutel võis seega puududa mõistlik võimalus valmistuda täitma kohustust, mille riik neile pani. Kui omavalitsusüksuste 2023. aasta eelarve väljaminekud suurenesid muudatuse tõttu ja neil ei olnud võimalik mõistlikul viisil eelarvet muuta, on neil õigus esitada halduskohtule kaebus oma õiguste maksma panemiseks, seisab riigikohtu lahendis.

Kaheksa riigikohtunikku jäid selles asjas eriarvamusele. Nad leidsid, et tegemist ei ole mitte kohaliku, vaid riikliku ülesandega, mille täitmist peab riik rahastama riigieelarvest.

Kohtuotsusega saab tutvuda riigikohtu veebilehel. Samas saab tutvuda kahe eriarvamusega, millest ühe on kirjutanud Julia Laffranque, Kaupo Paal, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv ja Urmas Volens ning teise Hannes Kiris ja Heili Sepp.

In conclusion, the Estonian Supreme Court’s (Riigikohus) judgment emphasizes the importance of local government financing for providing general government services. The court ruling underscores the responsibility of local authorities to ensure the provision of essential services, such as healthcare, education, and infrastructure, to their citizens. This decision highlights the need for a balanced approach to taxation and budget allocation, ensuring that local governments have sufficient resources to deliver high-quality services to their communities. By doing so, the Riigikohus promotes the well-being and development of Estonia’s municipalities and citizens.