Riigikohus mõistis Tiiu Järviste omastamise katses õigeks | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimase uudisena on Riigikohus mõistnud Tiiu Järviste, endise Swedbanki juhatuse liikme, omastamise katses süüdistatava õigeks. See otsus on tekitanud palju arutelu ja pingeid Eesti õigussüsteemis ning ühiskonnas tervikuna. See on mõjutanud oluliselt usaldust pangandussektori vastu ning jätnud jälje kogu riigi õiguslikule maastikule. Uudis on kuum teema, mis teeb selle oluliseks jälgida ja arutada kõikjal Eestis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistis ettevõtja Tiiu Järviste õigeks omastamise katse süüdistuses, kuid saatis kriminaalasja rahapesu süüdistuses uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule uues kohtukoosseisus.

Aleksei Dremovit, Andrii Danchakki ja Tiiu Järvistet süüdistati rahapesus ning Järvistet lisaks omastamise katses.

Riigikohus selgitas, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi pidi isik rahapesus süüdimõistmiseks teadma rahapesu objektiks oleva raha kuritegelikust päritolust. Kolleegium leidis, et maakohus ei hinnanud piisavalt, kas süüdistatavad raha päritolust teadsid. Kuigi kaitsjad juhtisid sellele apellatsioonides tähelepanu, siis ringkonnakohus neile väidetele sisuliselt ei vastanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul jätsid kohtud tuvastamata ja veenvalt põhjendamata, kas süüdistatavate käitumine vastab rahapesu süüteokoosseisule. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega. Riigikohus saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Kolleegium selgitas ühtlasi, et äriühingu nõukogu liige saab põhimõtteliselt vastutada rahapesu tegevusetusega toimepanemise eest. Kui äriühingu valitud ärimudeliga kaasneb suurem rahapesu risk, siis on juhatusel ning juhatuse tegevuse üle järelevalvet teostaval nõukogul kohustus see oht minimeerida.

Riigikohus tühistas varasemad kohtute otsused osas, millega Tiiu Järviste tunnistati süüdi omastamise katses. Kuigi kolleegiumi hinnangul soovis Järviste äriühingu GFC klientide vara omastada, siis ei jõudnud tema tegevus katse staadiumisse ning pole seega ka karistatav.

In conclusion, the decision of the Riigikohus to acquit Tiiu Järviste in the embezzlement case highlights the importance of a fair and just legal system in Estonia. While the prosecution argued for Järviste’s guilt, the court ultimately found insufficient evidence to convict her. This outcome serves as a reminder of the principles of innocence until proven guilty and the need for thorough investigation and presentation of evidence in court. It is a victory for the rule of law and the protection of individuals’ rights in the Estonian judicial system.