Riigikogu liikmeid pahandab presidendi otsus nad Estonia ukse taha jätta | Eesti

Tensions are running high in Estonia as members of Riigikogu, the country’s parliament, are outraged over a decision by President Kersti Kaljulaid to leave them out of discussions regarding the future of Estonia. The exclusion has sparked controversy and left many members feeling sidelined and frustrated. The president’s decision has caused a rift in the political landscape, and the implications of this decision are still yet to be fully understood. As the nation grapples with this contentious issue, the future of Estonia’s governance hangs in the balance.

Mitmed riigikogu saadikud väljendasid pahameelt president Alar Karise otsuse üle kutsuda seekord vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatus, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, mis tähendab enamuse rahvasaadikute peolt kõrvalejäämist.

“Sel presidendi puudub igasugune arusaamine parlamentarismist. Kui sigatsetakse, paneb ta kõik ühte patta või pigem süüdistab ohvrit, kui tunnustada institutsiooni, hakkab suva järgi valikuid tegema. Ja tal ei paista olevat ainustki nõunikku, kes riigist aru saaks, mitte uudiskünnisest,” kirjutas Jürgen Ligi (Reformierakond) sotsiaalmeedias endise poliitiku Liia Hänni seinal, kes samuti Karise otsuse hukka mõistis.

Kriitiline oli ka Ligi erakonnakaaslane Margit Sutrop, kes kirjutas Eesti Päevalehes, et saadikute vastuvõtule mittekutsumine on solvang riigikogu aadressil.

“Ehmatusega lugesin, et otsustasite sel aastal jätta osa riigikogu liikmeid vabariigi aastapäeva vastuvõtule kutsumata. See on põhiseadusliku institutsiooni väärikuse riivamine ega aita kuidagi kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsele, mis ometigi on täna hapram kui kunagi varem,” märkis Sutrop. “Võtan osade parlamendi liikmete kutsumata jätmist solvanguna riigikogu aadressil. See on riigikogu tühistamine,” lisas ta.

Neile sekundeeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Raimond Kaljulaid. “Ma mõistan, et president pidas vajalikuks riigikogu liikmeid kutsumata jättes neid karistada ja alandada. See on arusaadav sõnum, kuid ma arvan, et see on pigem halb otsus,” kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias. “24. veebruari vastuvõtt on üks nendest vähestest riiklikest sündmustest, mis toob kokku erinevate elualade esindajad ja erinevate maailmavaadete kandjad, et tuletada meelde, mis meid ühendab – Eesti. President peab olema just ühendaja,” leidis ta.

Tema värske erakonnakaaslane Ester Karuse ütles Postimehele, et on “noore, uue ja ringkonnamandaadiga riigikokku saanud liikmena igati pettunud”.

Karuse tunnistas ka, et oli tänavuseks vabariigi aastapäevaks peokleidi juba ära tellinud ning pool kleidi maksumusest juba ära maksnud. “Eesti on parlamentaarne vabariik ja selle sammuga pisendatakse riigikogu rolli!” ütles Karuse lehele ning lisas, et kunagi ei ole sellist asja olnud ning nüüd lõpetatakse sellega pikk traditsioon.

President Arnold Rüütli kunagine pressiesindaja ning vabariigi aastapäeva pidude korraldamisega seotud olnud Eero Raun meenutas aga, et see ei ole siiski esimene kord, kui riigikogulasi pole sellele peole kutsutud.

“Täpselt samasuguse otsuse tegi veerand sajandit tagasi ka Lennart Meri. Tookord tõi see endaga kaasa isikliku solvumise mõnelt rahvasaadikult, kelle abikaasa oli juba jõudnud endale uue kleidi tellida,” vastas Raun oma kommentaaris Sutropile.

“See, et president Alar Karis jättis suure osa saadikuist kutsumata, ei ole kindlasti teadlik solvang Riigikogu aadressil,” lisas ta. “Endise aastapäevatseremoonia korraldajana olen veendunud, et presidendil on peo peremehena kindlasti õigus üksi otsustada, keda ta seekord peole kutsub. Ja kui ta otsustab seekord eelistada kasvõi regionaalpoliitilistel kaalutlustel neid inimesi, kellele see kutse tuleb vaid üks kord elus nendele, kes on seal juba palju aastaid käinud, pole seda valikut põhjust nimetada parlamendi tühistamiseks,” leidis Raun.

“Samuti on ilmne ülereageerimine seda võrrelda obstruktsiooniga riigikogus, kui sellise valiku põhjuseks on lihtsalt piiratud istekohtade arv teatrimajas. Teen ettepaneku kõigile Riigikogu liikmetele: palun toetage avalikult Rahvusooper Estonia saalikompleksi ehitamist – siis on tulevastel riigipeadel võimalik tõesti kõik parlamendiliikmed koos kaaslastega igal aastal peole kutsuda. Olgu siis Riigikogus 101 liiget või vähem (nagu pakkus samuti Lennnart Meri),” lõpetas Raun oma kommentaari.

Vabariigi aastapäeva vastuvõtt toimub tänavu 24. veebruaril Tallinnas Estonia teatri- ja kontserdimajas, kus aastapäeva kontserdi kunstiline juht on Jaan-Eik Tulve ja lavastaja Maria Peterson. Vastuvõtule on kutsutud traditsiooniliselt inimesed paljudelt elualadelt, nende seas ka näiteks möödunud aastal silma paistnud kultuuri- ja sporditegelasi, hariduselu edendajaid, vaimse tervise eest seisjaid, ühiskonnategelasi, poliitikuid, riigiametnikke ja Eestisse akrediteeritud suursaadikud.

In conclusion, the decision by the President to leave Riigikogu members outside the doors of Estonia has sparked frustration and disappointment among the lawmakers. This action has highlighted the need for better communication and cooperation between the different branches of the Estonian government. It is important for all parties involved to work towards finding common ground and resolving any issues that may arise in the future. Ultimately, the goal should be to ensure that the interests and responsibilities of all government institutions are respected and upheld in order to serve the best interests of the Estonian people.