Riigikaitsekomisjon lükkas Heremi kriitika tagasi | Eesti

2228244h1c42t24

Tensions are running high in Estonia as the Riigikaitsekomisjon, the country’s National Defense Committee, has recently rejected criticism from military expert Leo Kunnas, who accused the committee of failing to adequately prepare the country for potential threats. The committee’s response has sparked a fierce debate on national security and defense strategies, stirring up concerns among the public. With Estonia’s geopolitical position constantly under scrutiny, the dispute between the committee and Kunnas has brought to light the pressing issues surrounding the country’s defense capabilities. As the debate unfolds, all eyes are on the government as it navigates the delicate balance between national security and public transparency.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni juhid lükkasid tagasi kaitseväe juhataja Martin Heremi kriitika, justkui seisaks mõnede kaitseväe personaliteemade lahendamine riigikogu taga. Riigikogu liikmete sõnul oodatakse algatust kaitseministeeriumilt.

Herem ütles teisipäeval ETV “Esimeses stuudios”, et poliitikute taha on jäänud seisma ajateenijate staatuse muutust ning pensioniikka jõudnud kaitseväelaste töövõimalusi puudutavad küsimused.

“Kaitseväe juhataja ütles, et see on justkui riigikaitsekomisjoni tegemata töö. Aga me väga toetame, et kaitsevägi ise läbi kaitseministeeriumi tuleks välja initsiatiiviga, kuidas seda lahendada. Nemad teavad seda kõige paremini. Ei ole mõistlik, et meie, kümme riigikogu liiget, hakkame siin kaitseväe palga või pensioni või muid küsimusi ise välja mõtlema ja lahendama. Me oleme valmis [ettepanekuid] arutama,” ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) kolmapäeval ERR-ile. “Tulgu kaitseväe ja kaitseministeeriumi poolt konkreetsete ettepanekutega välja,” lisas ta.

Stoicescut toetas riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE fraktsioon), kes rõhutas samuti, et komisjonis käsitlemiseks on vaja eelnõud. “Olen Kaleviga täpselt sama meelt. Meie komisjoni pole tulnud ühtegi algatust, mis puudutakse kaitseväe ajateenijate staatust või kaitseväelaste pensioniiga,” rääkis Kunnas ERR-ile. “Mida pole esitatud, ei saa ka käsitleda,” tõdes ta.

Loe rohkem:  Ekspert: Eesti lõimumisvaldkond on jõudnud uude ajajärku | Eesti

Nendele sekundeeris ka erukindral Neeme Väli (endine Keskerakonna, nüüd Isamaa liige), kes kirjutas Soicescu sotsiaalmeedia seinal, et ka talle tundus pensioniealiste kaitseväelaste probleemi komisjoni kaela veeretamine ebaõiglasena. “Veelgi enam, probleemi tulekut sai ennustatud juba eelmise kaitseväe juhataja ajal ja sellest on saanud aegade jooksul korduvalt kirjutada,” märkis Väli.

Kui Stoicescu märkis sotsiaalmeedias, et kaitseväe personaliteemasid arutati komisjonis mullu 7. novembril, siis Väli meenutas, et see komisjoni koosolek polnud esimene personali probleeme lahkav ja varasemate sarnaste arutelude protokollidest selgub, et kuni viimase ajani probleemi olemasolu eitati.

Kaitseministeeriumi esindaja ütles kolmapäeval ERR-ile, et jutuks olevaid seadusemuudatusi on hakatud ministeeriumis ette valmistama. “Kaitseväeteenistuse seaduse muudatused on ettevalmistamisel, oleme neid tutvustanud riigikaitsekomisjoni liikmetele ning seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse esitame lähiajal,” teatas ministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsleri kohusetäitja Asko Kivinuk.

Kaitsevägi ja kaitseressursside amet tutvustasid eelmise aasta detsembris ettepanekuid, kuidas oleks võimalik reservväelasi senisest laiemalt kaasata kaitseväe tegevusse. See näeb ette nn tööampsude tegemist kaitseväes, pensionile jäänud kaitseväelaste jätkamist kui ka osa ametikohtade alalist täitmist mittesõjaväelise taustaga inimestega. Lisaks plaanib kaitsevägi muuta reservväelaste kasutamist õppustel, nende tööaega ja tasustamist õppuste käigus, samuti ajateenijate kaasamist kaitseväe ülesannete täitmiseks.

In conclusion, the rejection of Herem’s criticism by the Riigikaitsekomisjon in Estonia highlights the government’s commitment to defending its national security strategy. It is essential for the government to address and dismiss any unfounded criticism in order to maintain cohesion and effectiveness within the defense sector. It is also important for individuals to continue to express their concerns and opinions, but ultimately, the decision-making and implementation of national security policies must be left to the appropriate authorities. Moving forward, it is crucial for all parties to work together towards a common goal of safeguarding Estonia’s sovereignty and security.

Loe rohkem:  Õpetajate karjääri- ja palgamudelis loodetakse kokkulepe saavutada maiks | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga