Riigiasutused püüavad aastaid järvejääle sõitnud autodele lukku ette panna | Eesti

453773h6b9at24

Tallinna ja Harjumaa järvedel on viimastel aastatel sagenenud probleemiks järvejääle sõitnud autod, mis ohustavad nii sõidukijuhte kui ka keskkonda. Riigiasutused on võtnud eesmärgiks takistada selliste intsidentide toimumist ning on alustanud sõidukijuhtidele hoiatuste saatmist ning teavitustööd ohustatud alade kohta. Lisaks on kaalumisel meetmed, mis paneks järvejääle sõitnud autodele lukud ette. Selliste ettevõtmiste eesmärk on tagada nii liiklusohutus kui ka keskkonnakaitse ning kaitsta looduslikke veekogusid ja nende elustikku.

Politsei ja teised riigiasutused püüavad piirata Tallinna lähedale järvejääle tikkuvaid autojuhte, kuid tee ette seatud lukud lõhutakse ära.

Need, kellele meeldib autoga liugu lasta, on juba aastaid pruukinud Männikul asuvat Tammemäe järvejääd. Ka läinud nädalavahetusel oli kohal mitukümmend libisemishuvilist, kuid siis otsustas politsei sekkuda.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss rõhutas, et tegu pole ametliku jäärajaga. “Ega tegelikult ju ei tea, kuidas on seal jää paksusega. Samuti on seal kalamehed jää peal. Ja need, kes seal sõidavad, on ise ka öelnud, et see ei ole algajate koht. Et seal on kiirused suured,” rääkis Kirss võimalikest ohtudest.

“Seal võivad tekkida avariid, kevade poole on sealt autodega läbi jää vajutud ja seal tekib oht keskkonnale,” loetles Kirss. “Selle päras otsustas meie välijuht seal viibimiskeelu kehtestada.”

Kirss lubas, et politsei käib ka edaspidi kohapeal olukorda kontrollimas. “Aga ennekõike tee või maa omaniku ülesanne teha see koht niivõrd ohutuks, et sinna ei pääsetaks,” lisas ta.

Lukud lõhutakse ära

Järve äärde viib mitu teed. Neist ühe peamise ees on värav, mille ametnikud tabalukuga sulgesid. Võtme jättis politsei enda kätte. “Kui pärast sotsiaalmeediast kommentaare lugeda, siis väidetavalt olid inimesed juba lõhkunud need lukud ära, et uuesti jää peale pääseda,” sõnas Kirss, kelle hinnangul pole taoline käitumine aktsepteeritav.

Loe rohkem:  Eesti taotleb uut liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogus | Eesti

Kuna järv kuulub riigile, palus politsei maa-ametil värava kinnihoidmine enda kanda võtta. Maa-amet tõdes, et värav kuulub hoopis transpordiametile. Transpordiameti põhja osakonna korrashoiu ja liikluskorraldusüksuse juhataja Margus Magus kinnitas, et ameti teehooldaja pani väravale uue tabaluku.

“Kui aus olla, seda lukku vist tänase seisuga isegi pole seal, mul on selline info, see on läbi lõigatud ja värav on jälle lahti,” tõdes Magus, kelle sõnul pani amet tee äärde ka sissesõitu keelava märgi.

Selle üle, kas politsei ja transpordiameti seatud tabalukkusid sobib lõhkuda, peavad libistamishuvilised sotsiaalmeedias vilgast arutelu. Ühed leiavad, et maaomaniku tahte vastu astuda on kohatu, teised peavad kohatuks hoopis ametivõimude käitumist.

“Siin tegelikult on vaja juureni jõuda,” ütles Magus. “Kui me seda tabalukku üle kahe päeva taastame, siis see ei ole jätkusuutlik.”

PPA pooldaks ametliku ja kontrollitud jääraja avamist

Magus rääkis, et transpordiamet suudaks järveni viiva tee ka läbi kaevata, kuid siis ei pääseks omanikud oma kinnistuteni. Pealegi on teisel pool järvejääle sõitmiseks veel mõned võimalused.

Nende sulgemiseks palus politsei riigimetsa majandamise keskuse (RMK) abi. RMK-st tõdeti, et ühe teega saab keskus tegelda, kui Elektrilevi seda lubab, sest sama rada võib vaja minna ka elektriliinide parandamiseks. Teise tee kohta tõdes RMK, et seda haldab maa-amet.

Tegelikult oleks võimalik veel üks lahendusvariant ehk ametliku ja kontrollitud jääraja avamine. Kuid see eeldab eri riigiasutustelt veelgi suuremat koostööd.

“Me oleksime politseina väga nõus sellega, kui on ametlikult organiseeritud selline koht, kus saabki sõita jää peal ja harjutada,” ütles Kirss. “Me peame siis teadma, kui paks on jääkiht, me peame olema veendunud, et seal ei ole kalastajaid radade vahel, ja siis peab tagama, et raja peal oleks selline arv autosid, et nad üksteist ei ohusta.”

Loe rohkem:  Norstat: Reformierakond möödus EKRE-st, sotsiaaldemokraadid Keskerakonnast | Eesti

Kokkuvõttes võib öelda, et riigiasutused on pika aja jooksul püüdnud leida lahendust järvejääle sõitnud autode probleemile. Kuigi lukkude paigaldamine on üks võimalik meetod, on vaja ka teisi ennetavaid meetmeid ja selgitustööd sõidukijuhtidele. Oluline on teadvustada ohutusnõudeid ja riske, mis kaasnevad järvejääle sõitmise või parkimisega. Samuti on oluline tugevdada järelevalvet ja karistusi, et vältida selliseid ohtlikke olukordi tulevikus. Kõigi nende meetmete kombinatsioon võib viia lõpuks soovitud tulemuseni ja vähendada järvejääle sõitnud autode probleemi Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga