Riigiäpi ja EL-i mobiilirakenduse ühilduvus selgub alles töö käigus | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimase aasta jooksul on Eesti pühendunud digitaalse innovatsiooni edendamisele ning üheks suureks sammuks on Riigiäpi ja EL-i mobiilirakenduse ühilduvuse uurimine. See on oluline samm, mis võimaldab kodanikel ja ettevõtetel omavahel suhelda ning teha koostööd kogu Euroopa Liidus. Uuendatud mobiilirakendused pakuvad lihtsamat ja tõhusamat viisi majandustegevuse jälgimiseks ja juhtimiseks, võimaldades Eestil olla digitaalses valdkonnas juhtiv jõud. Tule ja avasta, kuidas see uuenduslikkus võib teie elu ja äri paremaks muuta!

Riigiäpp mRiik, mille esialgse variandi kõrvaleheitmise järel hakkas riigi infosüsteemi amet (RIA) nüüd uut versiooni looma, võimaldab Eestis riiklikke teenuseid kasutada, kuid alles töö käigus selgub, kuidas seda õnnestub integreerida samal ajal kavandatava üle-euroopalise elektroonilise identiteedivahendi ehk digikukruga.

RIA otsib riigiäpi disaini- ja arendustööde tegijat raamhankega, mille alt saab RIA pressiesindaja Kadri Masingu sõnu hankida vastavalt vajadusele töid nii mobiilirakenduse, bürokrati kui ka andmeteaduse arendamiseks.

Disaini- ja arendustööde hanke tingimuste kohaselt peab mobiilirakenduses saama kasutada vähemalt selliseid eesti.ee teenuseid, mis puudutavad inimest ja tema peret, tervist, retsepte, pensione, toetusi, haridust, liiklust, eluaset ja kinnisvara, testamenti ja pärimist, notariaalseid dokumente, jahti ja relvasid, eraisikut tööandjana ja elatisabi.

Lisaks peaks rakendus liidestatama maa-ameti kaardirakenduse, valimiste kaardirakenduse ja Eesti riikliku virtuaalassistendiga bürokrat.

Samal ajal on aga kavandamisel ka üle-euroopaline elektroonilise identiteedi vahend – digikukkur ehk EU Wallet, mis võimaldab nii riigisiseselt kui üle Euroopa Liidu inimestel enda isikusamasust tuvastada, aga ka digiallkirja anda ja tõendada isiklike andmete kehtimist. Digikukkur peaks Euroopas kasutusele võetama 2026. aastast, pärast uue digiidentiteedi raamistiku kehtestamist.

Masing märkis, et digikukru mobiilirakenduse avatud lähtekoodiga prototüüp arendatakse välja Euroopa Komisjoni tellimusel ning tehnilised ja muud nõuded kehtestatakse rakendusaktidega, kuid oma kodanikele peab identiteeditasku kättesaadavaks tegema iga riik ise.

“Seda tehnilist lahendust arendab samuti RIA ja kuidas need kaks lahendust tulevikus integreerida saab, selgub töö käigus,” ütles ta.

Hindamisel on tähtsaim kriteerium kiirus

Disaini- ja arendustööde hanke hindamiskriteeriumide puhul paistab silma, et koguhindest 75 protsenti moodustab tööde teostamiseks kuluv aeg. Pakkumise kogumaksumuse osakaal on 25 protsenti.

Samas toob Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) loodud juhend tarkvaraarenduse riigihangete tarbeks välja, et kiirus ei tohiks hangetel hindamiskriteeriumide hulgas olla.

“Töö teostamise kiirus on ebakvaliteetsuse kriteerium, mida me kindlasti ei soovita hindamisel kasutada. Selliste hangete puhul tekib alati küsimus, kuidas sellest tähtajast töö teostamise ajal siis ikkagi kinni peetakse ja mis juhtub, kui pakkuja lubatud tähtajast üle läheb,” sedastab dokument.

Masing vastas küsimusele, miks on kiirusel hoolimata sellest hindamisel suurim kaal, et minikonkurss lähtub raamlepingu tingimustest ja ühelgi raamlepingu hankes osalenud ettevõttel ei olnud hindamiskriteeriumide osas küsimusi.

“Rakenduse arendamine toimub järk-järgult ja minikonkursiga hangitakse töid terveks käesolevaks aastaks,” lisas ta.

Heiter: uus lahendus säästab ressurssi

RIA peadirektori asetäitja Joonas Heiter märkis, et mRiigi edasisel arendusel lähtub RIA eesmärgist, et valmiv rakendus sobituks Eesti e-riigi olemasolevate lahendustega, sest eesti.ee portaal toimib hästi.

“Diia baasil valminud pilootrakendus kasutas riigi e-teenuste mobiilirakenduses väljakuvamiseks täiesti eraldi äri- ja tehnilist protsessi. Niisuguse lahendusega jätkamine tähendaks edaspidi samade teenuste riigiportaalis ja mobiilirakenduses väljakuvamiseks kahe paralleelse äri- ja tehnilise protsessi ülalpidamist, mis ei ole pikaajaliselt mõistlik,” lausus ta.

Heiteri sõnul võimaldab uus lahendus ühe arendusprotsessi osana luua uusi teenuseid korraga nii riigiportaalis kui ka mobiilirakenduses.

“Riigiportaali ja mobiilirakendust disainime ühtsetel põhimõtetel, et tagada ühtlaselt hea lõppkasutajate kogemus. Lisaks sellele arendame keskselt riiklikku postkasti, volituste ehk pääsuõiguste haldamise infosüsteemi, nõusolekuteenust, andmejälgijat ja sündmusteenuste platvormi, mida on samuti võimalik tulevikus mobiilirakenduses kergesti kasutada,” loetles ta.

See kõik tähendab Heiteri sõnul lõppkasutajatele sama kasutuskogemusega teenuseid ja teenuste omanikele madalamaid haldus- ja arenduskulusid, samas kui kahe paralleelse lahendusega edasi minnes poleks lahendus olnud ressursisäästlik.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ütles neljapäeval ERR-ile, et mRiigi rakenduse arenduseks on ette nähtud 1,2 miljonit eurot. Küsimusele, miks telliti alguses vale asi ja kulutati sellele 800 000 eurot, ei osanud Riisalo vastata ja märkis, et ei ole nõus minema kaasa narratiiviga, nagu peaks leidma ühe süüdlase, kes on teinud vale otsuse.

Siseministeerium on saatnud kooskõlastusringile isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette ka mRiigi rakenduse kasutuselevõtuks vajalikud sammud. Muudatus annab mRiigi kaudu isikusamasuse kontrollimisele samaväärse õigusliku tähenduse, nagu on füüsilise dokumendi alusel isikusamasuse kontrollimisel.

Riiklik mobiilirakendus on nutiseadmes asuv platvorm riiklike teenuste tarbimiseks ja enda isikusamasuse tõestamiseks Eestis. Rakendus töötab nii Androidi kui ka iOSi seadmetes. E-teenuste kasutamiseks ja isikusamasuse tõestamiseks tuleb end autentida kas mobiili-ID või smart-ID-ga.

Kokkuvõttes on oluline mõista, et Riigiäpi ja EL-i mobiilirakenduse ühilduvus saab selgeks alles töö käigus. Oluline on, et mõlemad rakendused oleksid omavahel ühilduvad, et tagada tõhus ja sujuv riigivalitsemise ning EL-i asjaajamise protsess. Kuigi hetkel ei ole ühilduvuse osas täpseid detaile teada, on oluline, et sellele küsimusele pöörataks piisavalt tähelepanu ning tagataks, et mõlemad rakendused täidaksid oma eesmärki ilma tehniliste takistusteta. Töö käigus selgub, kuidas see küsimus lahendatakse ning loodetavasti saab tulemus olema positiivne.