Reinsalu: erakonda saab ka Euroopast juhtida | Eesti

2314785h834dt24

Tere tulemast Eestisse! Vaheldusrikas ja kultuuripärane riik, kus poliitika mängib olulist rolli. Üks tähtsamaid tegelasi poliitilisel maastikul on kindlasti Urmas Reinsalu, kes usub, et erakonda saab ka Euroopast juhtida. Tema visioon ja juhtimisstiil on tõstnud Eesti kõrgemale tasemele ning teinud riigi rahvusvaheliselt tuntumaks. Kui soovite rohkem teada saada sellest huvitavast poliitikust ja tema mõjukast rollist Euroopa Liidus, siis tervitame teid avasüli!

Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees. Saan ma õigesti aru, et plaanite europarlamendi valimistel kandideerida?

Me kinnitame pühapäeval oma erakonna volikogus europarlamendi kandidaatide nimekirjad. Ja kui erakonna liikmed toetavad, siis jah, ma olen valmis ka kandideerima.

Ma arvan, et need on olulised valimised. Lisaks Euroopa ees seisvatele probleemidele, on need valimised tähtis koht, kus ühiskond saab anda tagasiside, nii-öelda kohtuotsuse Kaja Kallase valitsusele. Ma olen veendunud, et need valimised kujunevad rahvahääletuseks selle valeliku poliitika vastu.

Kui te saate europarlamendi valimistel mandaadi, kas lähete Euroopa Parlamendi saadikuks?

Ma olen seda öelnud kõigile meie võimalikele kandidaatidele ja sellest lähtudes oleme nimekirja teinud, et kõik peavad olema valmis minema Euroopa Parlamenti ja võtma seda tõsiselt.

Ja juhul, kui ka pühapäeval olen kandidaatide tiimis, siis loomulikult võtan seda tõsiselt. See on tõsine lahing ja see on väga kaaluka tähendusega.

Laused “peab olema valmis europarlamenti minema” ja “peab võtma tõsiselt” ei tähenda otsesõnu, et kui saate mandaadi, siis lähete europarlamenti. Või ikkagi tähendavad?

See põhimõte on selge, et kui valijad usaldavad, siis tuleb olla valmis ka seda vastutust kandma. Loomulikult siin teistmoodi olla ei saagi.

Teie küsimus oli, et kas ma kandideerin nii-öelda lihtsalt moe pärast. Ei, ma ei kandideeri moe pärast. Juhul, kui selle otsuse volikogu pühapäeval teeb, siis ma võtan seda täie jõuga ja tõsiselt.

Teie häältekogumise potentsiaal Isamaa erakonnas on selgelt kõige suurem. Kui te kandideerite, siis tõenäoliselt ka saate europarlamenti. Nõustute selle mõttekäiguga?

Kõik on valijate kätes. Siin on oluline, et tavaliselt on Euroopa Parlamendi valimistel väga madal valimisaktiivsus. Ühiskonna meeleolu on hetkel nii pöördeline. Ma loodan, et see valimisaktiivsus tuleb kõrge.

Strateegiliselt mõtlete ju sammu ette. Kui lähete Euroopa Parlamenti, mis saab edasi Isamaa erakonnast?

Ma ei spekuleeri sellele, et keda valijad valivad. Selge on see, et partei peab arutama.

Ma ütleks nõnda, et on olnud ka europarlamendi liikmeid, kes on parteide juhid olnud. Praegu ametis olev Leedu sotsiaaldemokraatliku partei juht on ka näiteks europarlamendi liige. Leedu sotsiaaldemokraatidel, mitte et nad meie vennaspartei oleks, läheb Leedus üsnagi kenasti. Nad on ka opositsiooni juhtiv partei.

Aga need on juba siis valimistejärgsed otsused.

Valijad ja teie erakonna liikmed, kui nendega rääkida, tahaksid teada, mis saab, kui Urmas Reinsalu, kes on erakonna toonud valimiskünnise lähedalt tänase populaarsuse juurde, läheb europarlamenti. Te ütlesite, et põhimõtteliselt saab erakonda juhtida ka Euroopast. Oleksite selleks ise valmis?

No need on samm-sammult otsused. Eks erakond siis arutab neid asju.

Täna on meil tähtis anda see lahing kogu jõust ja panna kogu oma pingutus sellele, et see tegelik kindlustunnet pakkuv ja veenev alternatiiv tänasele valitsusele on Isamaa. Ja meie jaoks on äärmiselt oluline saada see mandaat selleks, et seda valitsust survestada.

Loe rohkem:  Peagi tuleb ka Eesti ettevõtetel oma roheloosungeid tõestada | Eesti

Ja need valimised – võidakse küsida, et kuidas europarlamendi valimised sisepoliitikat muudavad. Muudavad. Poliitikute jaoks on hääled kapital. Kui valitsusliit saab sealt tugeva tagasilöögi, ükskõik kui sümpaatsed nii-öelda rahvusvahelises suhtluses selle valitsusliidu kandidaadid on, siis see sunnib valitsusliitu oma poliitikat põhimõtteliselt korrigeerima.

Teie kõrvalt ei paista teised isamaalased enam niimoodi silma nagu paistsid Helir-Valdor Seedri kõrval mitmed Isamaa erakonna liikmed, kes toona olid ikkagi igapäevaselt püünel. Olete seda ka ise tunnetanud? On see teie vaates mure?

Ei, ma sellega ei ole absoluutselt nõus. Meil on väga tugev tiim praegu. Kui ma intervjuud annan, siis Riigikogu puldis peab Tõnis Lukas kõnet õpetajate palgaprobleemi lahendamise otsuse eelnõuga seoses, mille Isamaa on esitanud.

Meil on ka uusi tegijaid tulnud meie vägedesse, kasvõi Jüri Ratas. Ma arvan, et ka Riho Terras kerkib esile selles Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias, kui üks keskseid kandidaate.

Seedri ajal ajakirjanikud ei helistanud ainult Seedrile, kui nad tahtsid teada Isamaa seisukohta või rääkida päevapoliitilistest küsimustest. Neid, kes nendel teemadel nii-öelda igapäevaselt püünele sai, oli rohkem kui üks. See on ikkagi olnud muutus erakonna kommunikatsioonis. Olgu see teie tahtest või tahtmata. Olete seda ise märganud?

Eks Isamaa tõusu on minuga seotud, selles ei ole ju kahtlust. Ju siis ajakirjandus tunneb nende seisukohtade vastu huvi. Ma arvan, et selles ei ole midagi ebaloomuliku.

Kui lähete Euroopasse, siis kas need inimesed, kes on seni olnud varjus – on neil veel poliitilist kapitali, et hoida Isamaad sellel samal kõrgusel, kus ta praegu on?

Minu kavatsus on Isamaa erakonna juhtimisega jätkata. Sellepärast, et Isamaa peab olema veenev vastujõud sellele valitsusele ja suutma seda alternatiivi lähemate aastate jooksul usutavalt pakkuda.

Siin on nii-öelda kolmikvõistlus. See, et Isamaa saab erikaalu Euroopa Parlamendi valimiste järel, annab ühiskonnale olulise signaali. Meil seisavad ees kohalikud valimised ja keskne on Riigikogu valimised. See võimaldab ka põhimõtteliselt revideerida seda poliitilist agendat või tekitada stabiilsuse momenti ühiskonnale, võrreldes selle tohuvabohuga, mida praegune valitsus on esile kergitanud.

Ütlesite, et teie eesmärk on Isamaa juhtimist jätkata. Kas jätkate erakonna juhtimist vajaduse korral Brüsselist?

Esiteks on see küsimus valijatele, kuidas valijad otsustavad. Teiseks on see küsimus töökorralduses. Aga ma olen veendunud selles, et kui Isamaa saab korraliku toetuse, et me saame rohkem hääli. Ma arvan, et meie peakonkurent nendel valimistel on Reformierakond. See võimaldab meil ka uues kujunenud poliitilises olukorras oma jõupositsiooni muuta tiimina tugevamaks.

Häältesaak europarlamendi valimistel sõltub ka sellest, kuidas suunatakse erakonnas kampaaniat. Tõenäoliselt suunatakse ikkagi esinumbrile. Kuidas see teie erakonna vaates on?

Ei, me loodame kogu täisnimekirja, üheksaliikmelist tiimi avalikkusele tutvustada. On selge, et on olemas tipukandidaat. Kogu see nimekiri ja järjestus pannakse paika pühapäeval volikogu koosoleku.

Teie pakute volikogule selle järjestuse välja. Nad ei hääleta ju iga kandidaati eraldi.

Loe rohkem:  TÜ botaanikaaias saab näha Ecuadorist toodud värvikirevaid orhideesid | Eesti

Erakonna eestseisust ettepanek tuleb ja siis erakonna volikogu kujundab oma seisukoha.

Tipukandidaadiks tõenäoliselt on Riho Terras, keda te intervjuust intervjuusse mainite kui kõige tugevamat kandidaati.

Ma ütlen nõnda, et ma arvan, et meil saab olema hea nimekiri. Eks me selle täpse reastuse siis pühapäeval anname. Kiidame heaks ja anname Eesti rahvale avalikult teada.

Aeg-ajalt on seda tehtud, et tuuakse väljastpoolt erakonda europarlamendi valimiste nimekirja inimesi. On see mõistlik?

Kui küsida nõnda, et kas meil praegu on arutlusel all olevatest kandidaatidest inimesi, kes ei ole Isamaa erakonna liikmed. Ei, niisugust plaani meil ei ole. Küll on erineva poliitilise kogemusega. Ma arvan, et on oluline tuua ka värskeid inimesi, kellel ei ole professionaalse poliitika kogemust lisaks vanadele poliitikahuntidele kõrvale.

Ma arvan, et oluline ikkagi on, et erakonna kandidaadid, kes lähevad erakonna platvormilt seda toetust küsima Eesti rahvalt, et nad oleks ka erakonna liikmed. Ma arvan, et see on loomulikum kui vastupidi.

Teie ütlesite Kuku raadios välja, et juhul, kui saate mandaadi, lähete Brüsselisse. Kas mõistate, miks see on teie erakonnakaaslastes üksjagu üllatust tekitanud?

Muidugi inimesed küsisid. Aga ma seletasin seda nii nagu praegu Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel, et Isamaa peab tegema parima tulemuse. Mina Isamaa esimehena pean rakendama selleks kogu oma jõu. Mida ma ette kujutan partei organisatsioonilise suutlikkusena, siis on üks element selles kindlasti ka minu enda panus. Iga lahingut tuleb võtta kui otsustavat lahingut.

Praegu on väga kriitiline seis, rahvusvaheline keskkond raamistab seda. Aga kriitiline seis on ka ebakindluses, mida Eesti ühiskonnas on valitsus esile kutsunud. Järelikult sellele peab olema nii-öelda veenev vastukaal. Ja need valimised seetõttu ei olegi mitte lihtsalt diplomaatilise suutlikkusega inimeste valimine. See nii-öelda esindusisikud, nagu seda võib-olla püütakse välja mängida kellegi poolt. See on ikkagi põhimõtteline maailmavaateline valik, mis inimestel juunikuus ees seisab.

Osa Isamaa liikmetest on kahelnud, et lähete Brüsselisse. Ma võtan selle intervjuu kokku ja küsin täpsemalt – saan ma õigesti aru, et Urmas Reinsalu soovib kandideerida Euroopa Liidu parlamendi valimistel ja kui erakonna liikmed toetavad ning kui saab mandaadi, siis läheb Brüsselisse. Kui Brüsselisse lähete, soovite jääda Isamaad juhtima?

Jah. Lühidalt kokku võttes on minu mõttekäik selline, et küsimus on, kas ma kandideerin lihtsalt moe pärast. Vastus on eitav. Ei, ma kandideerin selle teadmisega, et kui ka rahvas toetab, ja ma loodan, et rahvas toetab. Hääl mulle on ka hääl Kaja Kallase valitsuse vastu. See annab mandaadi nii mulle kui Isamaale, et valitsuse survestamist jätkata. Ma ei võta seda kui nii-öelda moe pärast kandideerimist.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et Eesti välisminister Urmas Reinsalu on veendunud, et erakondi saab juhtida ka Euroopast. Ta rõhutas vajadust Euroopa Liidu tasandil tugevdada erakondade ühenduse rolli ning arendada koostööd erakondade vahel. Reinsalu usub, et tugev Euroopa Parlamendi erakondade ühendus suurendaks demokraatlikku legitiimsust ja aitaks Euroopa Liidu poliitikakujundamist paremini mõista. See annaks võimaluse ka Eestil oma häält tõhusamalt Euroopa Liidu otsuste kujundamisel kuulda võtta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga