Rein Sikk: asutagem kultuuririkkuse aastal kultuurivaenulikkuse auhind | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Sel aastal asutati kultuuririkkuse aastal auhind, mis tunnustab neid, kes on võidelnud kultuurivaenulikkuse vastu. Üks esimestest auhinna saajatest on Rein Sikk, kes on tuntud oma pühendumuse poolest kultuuri ja kunsti propageerimisel ning võitluses kultuurivaenulikkuse vastu. Tema töö on aidanud tuua kultuuri lähemale inimestele ning aidanud kaasa kultuuri mõistmisele ja väärtustamisele ühiskonnas. Rein Sikk on suureks eeskujuks kõigile, kes usuvad kultuuri jõusse ja olulisusse meie ühiskonnas.

Meil algas kultuuririkkuse aasta, aga selle suure rikkuse taustaks on me kuklas kumisemas ka kuri ja kole tõdemus, et aina enam koolimaju, rahvamaju ja raamatukogusid läheb sel aastal kinni, nendib Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.

“Vanaisa-vanaisa, kas sina olid tõesti see, kes pani kinni meie küla raamatukogu… Aga miks?” Nii küsib lapselaps, kes on vanaisa paberites tuulanud ja sealt ühe veidra väljanägemisega dokustaadi leidnud. Selle leitud paberi peal on kirjas: “kultuurivaenulikkuse auhind”.

Või teine juhtum. “Vanaema-vanaema, kas sina olid tõesti see, kes lasi kinni panna meie külakooli, selles majas, millest nüüd on järgi vaid korstnajalg… Aga miks, vanaema?” Nii küsib üks teine lapselaps, kes on oma vanaema paberites tuulanud ja sealt ühe veidra väljanägemisega paberi leidnud. Selle leitud paberi peal on kiri: “kultuurivaenulikkuse auhind”.

Kui aus olla, siis säärast kultuurivaenulikkuse auhinda meil veel pole. Küll aga on meil suure kärtsu ja mürtsuga pihta hakanud kultuuririkkuse aasta, koos oma lusti ja lillepeoga. Aga selle suure rikkuse taustaks on me kuklas kumisemas ka kuri ja kole tõdemus, et aina enam koolimaju, rahvamaju ja raamatukogusid läheb sel aastal kinni. Sest raha on vähe ja rahvast on ka vähe.

Eelmise aasta kurb kokkuvõte: Järva vallas suleti Vao raamatukogu, Tapa vallas Saksi, Lääneranna vallas Metsküla ja Tuudi raamatukogu, Saaremaa vallas Tagavere, Tartu vallas Elistvere, Rõuge vallas Kuutsi ja Sänna raamatukogu. Põhja-Sakala vallas suleti Pilistvere teeninduspunkt ning Antsla vallas Haabsaare ja Vaabina teeninduspunkt. Võru vallas Otsa teeninduspunkt.

Lisaks siis koolide hingusele minek või liitmine: Ala põhikool, Hummuli põhikool, Kauksi põhikool, Kuremaa lasteaed-algkool, Leie põhikool, Lõpe kool, Mihkli kool, Riidaja põhikool, Tõrva kool, Ritsu lasteaed-algkool, Sillamäe Kannuka kool…

Suletavad rahvamajad veel ka takkatippu. Kas see on barbaarsus, kultuuriline suitsiid või hoopis paratamatus? Kõik oleneb sellest, kuidas asja vaadata ja kuidas asja korraldada.

“Olen kuulnud mõnest teisest kohast, kus uksed lukku lüüakse ja hiljem raamatud prügikonteinerisse visatakse.”

Sattusin ise Elistvere raamatukogu väärikatele peiedele. Kiideti lugejaid ja raamatukoguhoidjat, jagati kiidukirju kohvi ja kringlit. Lõpuks sai iga soovija endaga kaasa võtta hiigelhunniku raamatuid, mida enam Elistveres vaja ei läinud. Oli ilus, nukker ja soliidne, auväärne ja väärikas raamatukogu lahkumine. Aga olen kuulnud mõnest teisest kohast, kus uksed lukku lüüakse ja hiljem raamatud prügikonteinerisse visatakse. See on häbiväärne käitumine mäluga.

Kas kultuuri- ja haridusasutuse sulgemine on asjakohane, seda otsustavad tegelikult kohalikud. Kasvõi sel kombel, et kas vaikivad või löövad lärmi. Kas neelavad kaotuse alla kui paratamatuse. Või koguvad allkirju ning korraldavad piketi.

Mõlemat moodi suhtumisi ja toimetamisi sai eelmisel aastal näha. Sai näha sedagi, kuidas piketid või allkirjad või kurjad koosolekud vallamaja rahvast mõjutasid ning otsuseid ümber vaatama panid. Aga ka seda, kuidas mõni vald on juba enam kui pool aastat suisa süljanud oma maksumaksjate püüde peale kodukooli alles hoida. Teate ju küll Metsküla häbiväärset juhtumit. See on Lääneranna valla mage maineplekk kümnenditeks.

Ja just sellel taustal kutsungi tegutsema külarahvast, kellel hing haige kultuuriliste ja hariduslike barbaarsuste pärast. Kui kallist kooli, raamatukogu või rahvamaja päästa ei õnnestu, siis vähemalt võib õnnestuda mõnede nimede jäädvustamine ajalukku. Nende inimeste nimede, kes olid hingele haiget tegeva sulgemise taga. Kas volikogu liikmetena või vallavalitsuse tegelinskitena. Just nemad, sulgejad, vääriksid siis külarahva poolt kodanikualgatuse korras välja antavat kultuurivaenulikkuse auhinda. Et mälus püsiksid kaua-kaua me mäluasutuste hävitajate nimed.

Nii tasubki külades laureaadid välja valida ja neist avalikult kuulutada. Nii sotsiaalmeedias kui ka näiteks külatänaval plakatitega. Ja kindlasti tasub see kultuurivaenulikkuse auhind paberi kujul ka laureaatidele koju kätte toimetada… Kasvõi nende aastakümnete pärast saabuvate hetkede nimel, mil lapselaps küsib vanaisalt valusa küsimuse, et kas sina olidki see, kes pani meie kooli kinni…

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

In conclusion, Rein Sikk’s initiative to establish a Culture Hostility Award in a year dedicated to cultural diversity is a bold and commendable move. Recognizing and addressing cultural hostility is crucial in building a more inclusive and harmonious society. By shedding light on this issue, Sikk is encouraging dialogue and action to combat cultural discrimination and promote mutual respect. It is important for Estonia and the world to continue the conversation on cultural diversity and work towards creating a more tolerant and accepting environment for all. Sikk’s efforts are a step in the right direction towards a more united and understanding society.