Viimasel ajal on Eestis tekkinud pingeid Reformierakonna ridades seoses võimaliku justiitsministri kandidaadi nime varjamisega. Reformierakondlased on otsustanud mitte avaldada seda informatsiooni, mis on kutsunud esile küsimusi ja spekulatsioone poliitilises ringkonnas. See otsus on tekitanud elevust ja segadust, jätab õhku küsimuse, miks nende potentsiaalse kandidaadi identiteeti varjatakse. Sellest tulenevalt on oluline jälgida, kuidas see olukord edasi areneb ja millised tagajärjed võivad sel sündmusetel olla Eesti poliitikale tulevikus.
Reformierakonna liikmed ei soovinud esmaspäeval avaldada võimaliku uue justiitsministri kandidaadi nime. Minister, kes asub ametisse äsja tagasi astunud Kalle Laaneti järel, valitakse tõenäoliselt aprillikuus.
Skandaalidesse sattumise tõttu tagasi astunud Kalle Laanet naaseb pärast uue ministri leidmist Urve Tiiduse asemel riigikogusse.
“Minule on andnud valija mandaadi töötada riigikogus, nii et kui on leitud mantlipärija ehk uus justiitsminister, siis ma suundun tagasi sellesse hoonesse ehk Toompeale riigikogu hoonesse,” sõnas Laanet.
Koalitsioonileppe järgi kuulub justiitsministri portfell Reformierakonnale ning ettepaneku teeb selleks peaminister, kes viibib praegu välislähetusel.
Varem justiitsministri ametit pidanud Maris Lauri on valmis ministriks hakkamist kaaluma. Siiski peaks tema hinnangul küsimused prokuratuuri ümber lahenduse leidma.
“Ma arvan, et ükskõik, kes on uus minister, siis see pinge ehk kaob nüüd natuke ära loodetavasti. Aga kindlasti need küsimused peavad saama selgust, kas midagi tehti valesti, kui tehti, kes tegi, mida tegi valesti,” rääkis ta.
Reformierakonna liikme Valdo Randpere sõnul on järgmise ministri ülesanne pigem tagada töörahu prokuratuuri ja ministeeriumi vahel. Ka tema kaaluks ministriametit.
“Eelduslikult – ja ma arvan, et seda ootab ka valdkond ise – inimene võiks olla mingi juriidilise tagapõhja või haridusega,” ütles ta.
Riigikogu liikme Jürgen Ligi sõnul peaks järgmisel justiitsministril olema kogemus poliitikas.
“Poliitilise kogemuse puudumine on reeglina kätte maksnud. Midagi ei ole teha tegelikult, sellest keskkonnast arusaamine, koostöövõime sõltub väga palju poliitilisest kogemusest, ka võime rääkida siis interdistsiplinaarselt,” rääkis Ligi.
“Justiitsministri roll on ju olla horisontaalselt kõikjal, kõigis valdkondades. Ja sellest tulenevalt see valitsemise sisene silmaring on hästi kasuks, et ei ole ainult seadustes taga ajamine,” lisas ta.
Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul mõjutab tekkinud tüli Laaneti ja prokuratuuri vahel ka järgmise justiitsministri ametiaja algust.
“Siin ei ole vähematki kahtlust. Selles asjas on ju selge, et prokuratuur kui institutsioon on praegu olemuslikult destabiliseeritud. Meil on küsimus ka selles, et õigustatud küsimused prokuratuuri tegevuse suhtes on ka õhus, ega neid ei ole mõtet ka kuidagi minema pühkida,” kommenteeris Reinsalu.
Ligi hinnangul on järgmisel ministril end lihtne tekkinud isiklikust tülist Kalle Laaneti ja prokuratuuri vahel distantseerida.
“Ta ei pea edasi pidama isiklikke pingeid ja tal on ka objektiivne järelevalvemenetlus, millele toetuda oma valikutes. Aga minu soovitus on siiski süsteemisisene rahu igal juhul,” ütles Ligi.
Kuigi Reformierakondlased teatasid, et nad ei avalda võimaliku justiitsministri kandidaadi nime enne ametlikku avalikustamist, on see tekitanud palju spekulatsioone ja arvamusi. See otsus näitab nende professionaalsust ja austust protsessi vastu. Samas tekitab see ka segadust ja küsimusi selle kohta, keda nad võiksid valiku langetamisel eelistada. Küsimusele vastust ootab nii poliitiline eliit kui ka tavalised kodanikud, kes loodavad tulevaselt justiitsministrilt tarku otsuseid ja ausat lähenemist õigusemõistmisele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus