Pärnu lennujaam majandab end ära linna ja riigi toel | Majandus

2312925hb23ft24

Tucked away in the picturesque town of Pärnu lies an airport that has been making waves in Estonia for its self-sustainability. The Pärnu Airport operates with the support of the city and the state, managing to cover its expenses on its own. This unique success story showcases the airport’s ability to thrive amidst challenges, providing essential services to the locals and contributing to the country’s economy. Join us as we delve into the economic impact and significance of Pärnu Airport in Estonia.

Pärnu lennujaam teenindas eelmisel aastal 2087 reisijat, mida on 800 reisija võrra vähem kui 2022. aastal. Lennujaama tulud eelmisel aastal kasvasid, kuid sellegipoolest majandab lennujaam end suuresti ära vaid riigi ja kohaliku omavalitsuse toel.

Pärnu lennujaam teenindas eelmisel aastal Pärnu-Ruhnu ja suvel Helsingi-Pärnu liini, samuti era- ja tellimuslende. Reisijaid oli 2023. aastal tunamullusega vähem. Seda peamiselt suvise Stockholmi-Pärnu lennuliini ärajäämise ja Helsingi liini vähese täitumuse tõttu.

Lennujaama tulud olid eelmisel aastal ligi 1,7 miljonit eurot, millest otseselt lennundusega teenitud tulu oli 140 000 eurot. Ülejäänu moodustas riigi toetus ja sihtfinantseering ning kohaliku omavalitsuse toetus. Võrreldes 2022. aastaga kasvasid nii lennujaama kulud kui ka tulud.

“Küll on vajanud hooldetehnika rohkem remonti, ametikohad on nüüd meil täidetud. Samas ka lennuvälja angaar toob meile tulu sisse rohkem ja ka päikesepargid toodavad,” lausus Pärnu lennujaama käitusjuht Erki Teemägi.

Teemägi sõnul kasvatati tulusid ka tellimus- ja eralendude arvelt.

“Soomest ja Rootsist ka ajalooliste lennukitega, kuhu mahub rohkem reisijaid peale, mis lähevad tellimuslendude alla. Samas oli ka 2023. aastal varasemast palju aktiivsemalt floora ja fauna vaatluslendusid Pärnu lahe kohal,” ütles Teemägi.

Loe rohkem:  Nordicat tahab osta mitu Euroopa firmat, nimesid hoitakse saladuses | Majandus

Pärnu lennujaam tuleb toime tänu riigi ja Pärnu linna toetusele. Eelmisel aastal tuli Pärnu linnal lennujaama toetada 214 000 euroga.

“Selle aasta linnaeelarves on planeeritud lennujaamale ülalpidamistoetuseks 386 000 eurot. Kunagi, kui see lennujaam siia rajati, siis koostöös ettevõtjatega leiti, et regionaalset lennujaama on Pärnule vaja ja Pärnu on vastavalt sellele ka oma eelarvestrateegiat ja plaane teinud,” lausus Pärnu abilinnapea Irina Talviste.

Kliimaministeeriumi hinnangul on regionaalne aspekt olulisem kui lennujaama ülalpidamisega tekkiv kulu.

“Pärnu lennujaam on väga oluline, sealt on juba häid näiteid õhusõidukite hooldusäri kasvuks. Miks mitte ka mehitamata lennundust võiks seal arendada. Nii et loodame, et peale sesoonse turismi, suvel Helsingi ühendus, talvel ühendus Ruhnuga, on seal potentsiaali ka uute ühenduste jaoks,” ütles kliimaministeeriumi lennundusosakonna juht Taivo Linnamägi.

Pärnu lennujaama käitusjuhi sõnul on lennujaam jätkusuutlik kuni toetused kestavad. Isemajandamisest ollakse kaugel.

“See oleks mõeldav, aga kindlasti on see väga kauge unistus, sest see eeldab vähemalt kahte liinilendu päevas korraliku 70- või 100-kohalise lennukiga,” nentis Teemägi.

Esmaspäeval tuli info, et eelmise aasta suvel Pärnu ettevõtjate toel töös hoitud Helsingi-Pärnu liini sel suvel ei avata, sest ettevõtjad seda ei rahasta.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Pärnu lennujaam on suutnud end majandada tänu nii linna kui ka riigi toetusele. Lennujaam on oluline osa Pärnu majandusest, toetades kohalikke ettevõtteid ja suurendades turismi potentsiaali regioonis. Tänu riigi ja linna poolt pakutavale finantsilisele tugevusele on lennujaam suutnud pakkuda kvaliteetset teenust nii kohalikele kui ka välisreisijatele. Loodame, et selline koostöö ja toetus jätkub ka tulevikus, tagades Pärnu lennujaama jätkuva kasvu ja arengu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga