Reformierakond ja EKRE leidsid tuumaenergia pooldamises ühisosa | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on Eesti poliitiline maastik muutunud ja poliitilised parteid on leidnud ühise pinnase tuumaenergia küsimuses. Reformierakond ja EKRE on leidnud ühise keele tuumaenergia pooldamisel, luues ühisosa nende kahe erakonna vahel. See on tekitanud palju arutelu ja poleemikat, kuid see on ka oluline samm Eesti energiajulgeoleku tagamisel tulevikus. Tuumaenergia pooldamine on tekitanud palju emotsioone ja on oluline teema Eesti poliitikas. Loodame, et see artikkel annab teile ülevaate sellest keerulisest ja olulisest teemast Eesti poliitikas.

Parlamendierakonnad pole veel kindlat seisukohta tuumaenergia kasutuselevõtmiseks kujundanud, kuid ainsana näitavad vastumeelsust üles sotsiaaldemokraadid. Otsuse, kas tuumaenergeetika arendamine on Eestis mõistlik, langetab riigikogu tõenäoliselt veel tänavu.

Selleks, et Eesti saavutaks kliimaneutraalsuse aastaks 2050, tuleb lähiajal otsustada, milliste taastuvenergia allikate arendamisesse rohkem panustada. Reformierakonnas valitseb üldine arvamus, et lisaks tuule- ja päikeseenergiale peitub lahendus ka tuumaenergias.

“Meil on igal juhul vaja panustada nii maismaatuulde, meretuulde, tuuma, vesinikutööstusesse. Need on kõik asjad, mida oleks vaja tegelikult teha, aga need on vaja targalt läbi mõelda niimoodi, et need ei ole üksteisele konkurendid, aga me peame ka rahalise poole pealt läbi vaatama, et kuidas tõmmata kogu see temaatika tööle niimoodi, et see oleks lõppkokkuvõttes meie riigi kodanikele kõige kasulikum,” rääkis riigikogu liige Mario Kadastik (Reformierakond).

Just rahaline pool jätab sotsiaaldemokraadid lahkarvamusele.

“Võimete arendamine maksab siin suurusjärgus 70 miljonit selle perioodi jooksul. Minu meelest me ei ole täna nii rikkad, et kulutada 70 miljonit ja siis avastada mingil hetkel, on see viie aasta pärast või kaheksa või kümne aasta pärast, et tegelikult meil ei olnudki tuumajaamale kohta,” sõnas riigikogu liige Priit Lopm (SDE).

EKRE hinnangul käib riigile aga mitme taastuvenergia allika üheaegne arendamine üle jõu. Rain Epleri sõnul kalduvad enamus EKRE liikmed pooldama just tuumaenergia kasutuselevõttu. Päike ja tuul on tema hinnangul liiga ebakindlad.

“Isegi juhul kui riigikogu, Eesti rahvas laiemalt, teeb otsuse, et siiski mitte ja läheme näiteks tuule- ja päikeseenergeetika peale, siis nende mõlema puhul räägitakse ajaperspektiivist, ütleme, 12-15 aastat. Kuni selle ajani meie enda julgeoleku mõttes ja energiajulgeoleku mõttes on tegelikult alternatiiviks põlevkivi. Et vähemalt sellel perioodil peaksime põlevkivijaamu korras hoidma,” rääkis Epler.

Otsuse, kas tuumaenergeetika arendamine on Eestis mõistlik, langetab riigikogu tõenäoliselt veel tänavu.

Kas selle aasta esimeses pooles on veel reaalne see otsus ära teha?

“Seda on praegu raske öelda igasuguste asjade kohta, mida me riigikogus otsustame, arvestades meie obstruktsiooni. Aga kuna siin meil on ka tegelikult otseselt ühisosa EKRE-ga, kes on sellest teemast huvitatud, siis ma loodaks küll, et selle puhul ehk ei ole riigikogu oodata nii tugevat obstruktsiooni,” rääkis Epler.

Kuigi Reformierakond ja EKRE on poliitilised konkurendid, on neil õnnestunud leida ühisosa tuumaenergia pooldamises. See näitab nende valmidust koostööks olulistel teemadel ning võib viidata tulevastele koalitsioonidele. Kuigi tuumaenergia on Eestis endiselt kontroversiaalne teema, on poliitilised jõud suutnud leida kompromissi ja ühise seisukoha selle olulise küsimuse osas. See võib mõjutada oluliselt riigi energiapoliitikat ja jätkuvaid arutelusid tuumaenergia kasutuselevõtu üle Eestis.