Rebo: droonidega võitlus ei ole enam Ukraina monopol | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on droonide kasutamine sõjalisel eesmärgil muutunud üha olulisemaks ning Eesti ei ole sellest trendist kõrvale jäänud. Rebo on Eesti ettevõte, mis on võtnud eesmärgiks võidelda Ukraina monopoliga droonide valdkonnas. Nende võitlust ei saa enam pidada vaid Ukraina probleemiks, vaid see on muutunud rahvusvaheliseks teemaks. Eesti kui innovatsioonikeskus on oma relvajõudude ja ettevõtjate abil astunud sammu võitluses droonide kasutamise valdkonnas. Tule ja avasta koos meiega, kuidas Eesti on saavutanud edu selles võitluses!

Vene väed on teinud Ukrainas rindejoonel väikeseid edusamme, sest neil on rohkem suurtükke ning nad on õppinud ka rohkem droone kasutama, ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo “Ukraina stuudios”.

Rebo märkis, et Vene vägede edusammud on jäänud väikeseks, sest Ukraina tegutseb kaitses hästi. Samas edusammude taga mitu põhjust.

“Tõsi on ka see, et (Vene režiimi juhi Vladimir) Putini poolel on rohkem suurtükke, rohkem mürske, mida ukrainlaste pihta lasta. Ja me näeme ka seda, et droonidega toimimise aktiivsus ei ole enam Ukraina monopol, vaid selle mängu on vastaspool ka ära õppinud. Teisalt me näeme Ukraina poole pealt, kuidas hoitakse inimesi, kuidas julgetakse positsioone ära anda, kui need on lootusetud, ja kuidas valatakse kaitses verd, et asendada suurtükimürske, jalaväelased lasevad ja löövad rohkem,” selgitas kolonel.

Vene väed on viimase nädala jooksul aktiivselt pommitanud Ukraina energiataristut ja Rebo sõnul on seda taktikat Venemaa külmade ja niiskete ilmade korral ikka kasutanud. “Selleks, et terroriseerida ühelt poolt Ukraina elanikkonda, aga teiselt poolt me ju ka saame aru, et need elektrikatkestused omavad mõju majandusele ja sealhulgas ka Ukraina sõjatööstusele. Teisalt, ukrainlased on ka ju hästi vastu pannud, nad on sihitanud paremini, ressursse on vähem, aga see-eest nad on tabanud valusalt Vene Föderatsiooni kütusetööstust,” rääkis Rebo.

See, et Ukraina on tabanud Venemaa naftatehaseid, Rebo hinnangul sõjas mõju nii pea ei avalda.

“Teades, kuidas Vene Föderatsioon töötab, siis selle tsiviilelanikult võetakse viimanegi kütus ära enne, kui tankid põrisemata jäävad. Küll aga me näeme seda, et Vene Föderatsioon on keelustanud bensiiniekspordi. Küll aga me näeme seda, et vastu kevadet, eriti kui need rünnakud jätkuvad, oleks huvitav näha, millega minnakse kevadisi põllutöid tegema,” selgitas ta.

Venemaa on sõja ajal suurendanud oluliselt oma sõjatööstust, kuid Rebo sõnul kogu majandust sõjaaja majanduseks pöörata ei saa.

“See õnneks tänapäeva maailmas nii lihtne ei ole, sest kogu see sõjatööstuse produktsioon on läinud väga palju keerulisemaks: väga palju on vaja elektroonikat, väga palju on vaja selliseid peenemaid ja paremaid osasid, mida ei ole võimalikul, sõna otseses mõttes, alaealisel kasti peal ainuüksi tööpingi kõrval välja treida. Küll aga tõenäoliselt me näeme seda, et tsiviilisikult Vene majanduses kraabitakse viimast. Ja teistpidi on see, et seal, kus vähegi saadakse, sealhulgas droonide töötlemises, tootmises ja mingites muudes asjades venelased kindlasti panevad tugeva jõupingutuse, et saavutada ülekaal ja siis natuke veel peale,” rääkis Rebo.

Tema sõnul on Venemaal tugev võimekus arendada droonide vastast võitlust.

“Ma arvan, et kõik, mitte isegi need droonid, mis on vajalikud granaadi suuruse elemendi saatmiseks, vaid ka lihtsalt vaatluseks, tegelikult täna mõjutab rinnet. Ma arvan, et suuri jõupingutusi tehakse ka droonide vastasele võitlusele ja elektroonilises sõjapidamises Venemaal on väga soliidne koolkond, mis siis kindlasti arendab ööl kui ka päeval oma võimekusi ja neid siis üritatakse saada masstootmisesse,” ütles kolonel.

Vastates küsimusele, kas Ukraina vajaks mobilisatsiooni ja sõjatööstuse suuremasse fookusesse võtmist, ütles Rebo, et mobilisatsioonil on tugev mõju majandusele ning Kiiev ilmselt tunnetab seda.

“Me peame aru saama, et Ukraina balansseerib selle põhjal, et ta võib viia läbi väga sõjaka mobilisatsiooni, aga sellel on mõju mitte ainult rahva psühholoogiale, vaid ka reaalne mõju majandusele. Ja selles suhtes Ukraina võimud on toimetamas tõenäoliselt selle tunnetuse järgi, mis on neil kohapealt olemas ja me ei tohiks seda üldse kahtluse alla seada,” rääkis ta.

“Ja teiselt poolt me peame ka aru saama, et Ukraina ei ole sõjas teist aastat, vaid ta on sõjas 10. aastat ja teatud reeglid, mis ühiskonnaga on läbi räägitud ja paika pandud, tulenevad veel sellest ajast, kui tegemist oli terrorismivastase operatsiooniga Donbassis,” lisas Rebo.

Kokkuvõttes võib öelda, et Rebo võitlus droonide vastu on oluline samm Eesti julgeoleku tagamisel ning näitab meie võimet vastu astuda kaasaegsetele ohuteguritele. Ukraina edulugu droonide vastu võitlemisel on innustav eeskuju, mida ka meie saame järgida. See näitab, et me ei tohi jääda oma arengus maha ning peame pidevalt uuendama ja tugevdama oma kaitsevõimet. Loodetavasti on see alles algus meie võitluses droonidega ning leiame jätkuvalt võimalusi ja ressursse paremaks enesekaitseks.