Raudla: Drell ootas eestlasliku jonnakusega oma aja ilusti ära | Korvpall

Raudla: Drell ootas eestlasliku jonnakusega oma aja ilusti ära | Korvpall

Eestlased on alati tuntud oma jonnakuse ja visaduse poolest ning see kehtib ka korvpallis. Raul Raudla ja Rauno Drell on kaks noort kabedat korvpallurit, kes on tõestanud end Eesti korvpallimaastikul. Nende visadus ja pühendumus on aidanud neil oma aja ilusti ära oodata ning jõuda tipptasemele. Nende lugu on inspireeriv ning näitab, et eestlaslik jonnakus võib viia suurte saavutusteni spordis.

Eesti korvpallur Henri Drell pääses neljapäeval esimest korda NBA-s platsile. Chicago Bullsi nimekirja kuuluv ääremängija viibis Los Angeles Clippersi vastu platsil kolm minutit, viskas kaks punkti, võttis lauapalli ja jagas kaks tulemuslikku söötu.

“Nagu öeldakse – tehtud! Kaua oodatud, kaunikene. Ma arvan, et nende kolme minuti pealt on midagi ehk raske öelda. Kui, siis ehk seda, et Henri ootas eestlasliku jonnakusega oma aja ilusti ära,” lausus korvpallitreener Siim Raudla intervjuus ERR-ile.

Kõige parem meel on tal aga Drelli viimaste aastate arengu üle. “Tegelikult tänasel päeval üsna noore mängijana on selgelt näha, et ta on järelikult kõvasti vaeva näinud ja oma mängu kallal tööd teinud,” lausus Raudla.

“Minutid minutiteks. Ma usun, et kõigil, kes veidi jälgivad, oli see teadmine, et küll ta selle debüüdi sel hooajal ära teeb. Nüüd on see selles mõttes tehtud, et kõik saavad natuke välja hingata. Henri ise ka. Ma arvan, et siit on päris hea edasi minna. Tegelikult on ta alles 23-aastane korvpallur.”

Drell kuulus Bullsi süsteemi juba pikemat aega, harjutades eelnevalt NBA G-liiga mängudes. Raudla hinnangul võeti eestlast tõsiselt eelkõige kaitsemängu tõttu. “Individuaalne kaitsemäng on teinud viimastel aastatel kõva arengu. Nägime seda rahvuskoondise eest, kui mängiti suvel Tallinnas olümpia eelkvalifikatsiooniturniiri,” lausus treener.

“Muidugi ei saa mööda vaadata tema füüsilistest parameetritest ja eeldustest, mis on talle loonud väga hea aluspõhja tippu jõudmiseks. Ma arvan, et peame tunnustama ka kõiki Eesti treenereid, kes on Henriga lühemalt või pikemat aega tööd teinud. Tema suurim mõjutaja on olnud Marko Parkonen. Kõik võivad täna enda üle uhked olla ja endale õhtul midagi head-paremat lubada.”

Viimati käis eestlane NBA-s platsil 1998. aastal, kui seda suutis Martin Müürsepp. “Ma usun, et väga paljud peale Henri ja tema kõige lähedasemate ei uskunud, et ta ühel päeval seal mängib. Aga seda enam tuleb Henri ees mütsi kergitada, et ta lõpuks selle ära tegi,” lisas Raudla.

“Ma kaldun arvama – mul ei ole täpset infot -, aga ju ta Ameerikas G-liigas olles teadis ja tunnetas, et see võimalus on tulemas. Seetõttu ka Ameerika rauda tagus ja lükkas Euroopa pakkumised tagasi.”

“Ma usun, et tänaste noorte motivatsiooni ja töökuse tõusu osas on Henri tugev iidol näitamaks, et suure töö, uskumise ja tahtega on kõik võimalik,” ütles Raudla. “Saab mindud ka meie väikesest Eestist. Ma loodan, et ei pea taas ootama järgmist 25 aastat.”

Kokkuvõttes võib öelda, et Raudla ja Drell on tõestanud end Eesti korvpallis suurte talentidena. Nende jonnakus ja pühendumus on aidanud neil ületada takistusi ning saavutada edu nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. Nende teekond on olnud pikk ja keeruline, kuid tänu nende visa tööle ja tahtele on nad suutnud oma võimalused täielikult ära kasutada. Nende saavutused inspireerivad kindlasti ka teisi noori sportlasi Eestis järgima nende eeskuju ning mitte kunagi alla andma.