Rannavõrkpalli MK jõuab Eestisse pika ootuse järel | Rannavõrkpall

Tere tulemast Eestisse, kus rannavõrkpalli maailmameistrivõistlused on lõpuks pärast pikka ootust jõudnud! See põnev ja adrenaliinirohke spordiala toob kokku parimad rannavõrkpalli mängijad kogu maailmast, et võidelda tiitli nimel Eesti rannikul. See on suurepärane võimalus näha maailmatasemel sporti oma kodumaal ning kogeda rannavõrkpalli võlu ja põnevust otse kohapeal. Olge valmis kogema põnevust ja emotsioone, sest rannavolle MK on lõpuks siin Eestis!

Talviste uudiste vahele mahtus lõppeval nädalal teade, et tuleval suvel peetakse Eestis esmakordselt rannavõrkpalli maailmakarikasarja etappi.

3.-6. juulini toimub Rakvere Vallimäel Beach Pro Touri sarja kuuluv Futures-taseme MK-etapp. Mängud peetakse kahel väljakul, nii meeste kui naiste põhiturniirile pääseb 16 paari.

Turniir sünnib Eesti Võrkpalli Liidu ja Rakvere Võrkpalliklubi koostöös. Pariisi olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte see siiski ei anna, kuna olümpiale kvalifitseerumise periood lõpeb enne jaanipäeva.

Eesti Võrkpalli Liidu jaoks on koduse MK-etapi korraldamine olnud eesmärgina silmapiiril üsnagi pikka aega. Räägib Eesti Võrkpalli Liidu rannavõrkpalli projektijuht Liis Nesler.

“Oleme selle üle ise ka väga rõõmsad, et lõpuks on see üritus Eesti pinnale tulemas. See protsess on olnud päris pikk,” rääkis Eesti Võrkpalli Liidu rannavõrkpalli projektijuht Liis Nesler Vikerraadio saatele “Spordipühapäev”.

“Suve lõpus oli tunne, et järgmine suvi võiksime selle kindlasti ära teha. Sügisel tuli teha taotlused riigile, tuli mõelda, kus seda üldse teha soovime. Mõtteid oli erinevaid. Tartu oli kultuuripealinn, siis rääkisime ka Pärnust kui suvepealinnast.”

“Aga Rakvere Võrkpalliklubiga on väga hea koostöö ja suhtlus. Tundus eriti äge viia see kohta, kus rannavõrkpalli oleks vaja veel edendada,” ütles Nesler. “Rakvere Vallimägi on väga hea koht, sest tribüünid on juba olemas. Mastaapsus ja suurus tuleb väga kenasti juurde. Kui saime loa ja ka rahalised toetused tulid, siis oli vaja lihtsalt hakata korraldama.”

Eisalgu oli plaan korraldada üritus mai lõpus ja siis oleks jagatud ka olümpiamängude kvalifikatsioonipunkte. See idee aga käiku ei läinud. “Kuna samal perioodil on Euroopas veel kaks Futures-taseme etappi, siis oli meil vaja kuupäevad ära muuta. Nüüd ta jäi juuli algusesse, mis ei mõjuta enam punktide kogumist,” selgitas Nesler.

“Aga enda perspektiivist oli see hästi oluline, et meie enda mängijad saaks peale. Tänu sellele on Eesti paaridel lootust ka Euroopas muudel turniiridel peale saada. See on Beach Pro Tour Futures ehk kõige madalama tasemega maailmakarikaetapp. Järgmine on Challenge ja viimane Elite 16, mida meie Eesti esipaar [Kusti] Nõlvak – [Mart] Tiisaar püüab mängida.”

Eesti paremad naispaarid ehk Heleene Hollas ja Liis Remmelg ja Eva Liisa Kuivonen – Liisa-Lotta Jürgenson on juba avaldanud kindlat soovi mängida. “Meeste osas on lahtine, et kuna samal ajal on Elite 16 etapp, siis Nõlvak – Tiisaar lähevad siiski seda mängima,” ütles Nesler.

“Aga loomulikult ütlesid nad, et võimalusel tahaksid koduetapil mängida. See on veel natuke lahtine, ilmselt mõne kuu pärast teame täpsemalt.”

Eesti praeguse nimekaima rannavõrkpallipaari moodustavad Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar. Mõistagi tahaks mehed pärast pikka ootust kodusest maailmakarikaetapist osa võtta. Võib-olla seda tehaksegi, aga praegu on seis lahtine.

“Kui meil on hea seis MK-punktidega, siis parema meelega oleksime Šveitsis, aga kui nii hea seis ei ole, siis mängime rõõmuga Rakveres,” ütles Nõlvak, kes ootas kodumaist MK-etappi juba pikisilmi.

“Läks viis aastat, aga loodame, et saavad hakkama. Võimalused olid tegelikult juba ammu olemas ja Eestis on piisavalt paare, kes oleks sellest kasu lõiganud.”

Tema sõnul võiks Eesti isegi tiitlivõistlusi korraldada. “EM-id, mis olid Jurmalas ja kuskil lähedal – korralduse mõttes on nad kindlasti jõukohased meile ka. Lihtsalt tahtmise taga on olnud meie liidu poolt. Fookus on ikkagi saaliteema. Aga tore, et nüüd on ka rannavolle vaikselt kõrval.”

Nõlvak on enda sõnul kuulnud palju jutte sellest, kuidas rahapuudusel pole kohalikel rannavõrkpalluritel õnnestunud rahvusvahelisel areenil platsile saada. “See jutt on üsna levinud, aga kui väga tahta, leiab ka soodsamaid variante,” sõnas Nõlvak. “Mitte MK-variante, aga lähiriikides peetakse palju kohalikke turniire. Natuke on rahakott, aga natuke tahtmise taga ka.”

Millised võiks olla Eesti paaride võimalused Futures-taseme turniiril? “See on hea küsimus. Ma ei ole ühtegi Futures-sarja etappi mänginud ega käinud isegi vaatamas. Teiste kogemuste põhjal olen kuulnud, et võib olla täitsa okei. Mõned tugevamad paarid ja kõikide ülejäänutega saab mängida. Miks see peaks Rakveres teistmoodi olema?”

Lõpetuseks võib öelda, et Rannavõrkpalli MK jõudmine Eestisse on olnud pikk ootus, kuid lõpuks on see suur sündmus siin. See annab võimaluse tutvustada rannavõrkpalli mitte ainult kohalikule publikule, vaid ka rannavõrkpalli fännidele üle maailma. Eesti on tuntud oma ilusate randade poolest ja on suurepärane võimalus näidata maailmale, mida meie riik suudab pakkuda rannavõrkpalli mängude korraldajana. Loodame, et see toob kaasa ka uue rannavõrkpalli lainet Eestis ning innustab noori seda sporti proovima.