Ralf Sauter: Oscarite tehniline ja lavastuslik pool oli üllatavalt tugev | Film

Eesti filmimaastikul on alati olnud oma eredaid tähti ning üks neist on kahtlemata Ralf Sauter. Tema oskus ühendada suurepärane tehniline pagas ja silmapaistev lavastuslik talent on teinud temast tõelise filmitegija, kes suudab üllatada ja inspireerida publikut. Tema viimane film Oscaritele esitatud ning seda on kiidetud nii kriitikute kui publiku poolt. Ralf Sauteri looming on selge näide sellest, kuidas professionaalne oskus ja kirg filminduse vastu võivad luua midagi unikaalset ja erakordset.

Pühapäeva öösel toimus 96. Oscarite gala, kust suurvõitjana lahkus Christopher Nolani film Oppenheimer. Filmikriitik Ralf Sauteri sõnul võib tänavu rahule jääda ka gala korraldusega.

Sauteri hinnangul on gala viimaste aastate madalate vaatajanumbrite tõttu üritatud tuua tagasi mõnusat ja sooja Oscarite hiilgust. “Eks Eestis Oscareid vaadates tunnevad kõik filmisõbrad paratamatult natukene apaatsust. Tuleb ikkagi öö läbi üleval olla ja vahel need galad venivad pikaks. Kui jõutakse viimaste ja kõige tähtsamate auhindadeni nagu parim film, siis kõik muutub jube kiireks,” selgitas Sauter “Terevisiooni” stuudios.

“Sel aastal olen tänulik, et tehniline ja lavastuslik pool oli üllatavalt tugev. Kõik oli hästi organiseeritud, gala sujus tempokalt ja kiiresti. Isegi nii kiiresti, et lõpus oli aru saada, et neil on aega natukene üle,” sõnas Sauter ning lisas, et see võis olla tingitud pidamata jäänud kõnedest, sest paljud võitjad kohale ei tulnud.

“Nendel hetkel, kui auhindu ei jagatud, siis kõik naljad maandusid minu jaoks väga hästi. Tehti näiteks ka austusavaldus kaskadööridele. Viimastel aastatel on hakatud rääkima, et kaskadöörid võiks ka eraldi auhinna saada,” ütles Sauter.

Eilselt galalt lahkus seitsme Oscariga Christopher Nolan filmi “Oppenheimer” eest. “Nolani puhul on huvitav see, et tal on nominatsioone kogunenud karjääri jooksul üsna palju. Nii lavastajana, oma filmide produtsendina kui ka stsenaristina. Eks ta paratamatult on alati tõmmanud sinna ulme ja suuremate küsimuste poole, töötanud alati mingite oma keerukate algoritmidega. Oscarite see seni talle toonud pole. Isegi “Dunkirkiga” mitte, mis oli küll sõjafilm, tehniliselt keeruline, aga näitlejatele seal hingamisruumi polnud,” selgitas Sauter.

“Oppenheimeri” edu seisnebki Sauteri sõnul karmis otsa vaatamises Ameerika ajaloole, kus näitlejad said särada. Kuigi ka Oscaritel on viimastel aastatel olnud näha voogedastusplatvormide tõusu, siis Sauter leidis, et tänavused võitjad näitavad uuesti kino poole tõmbumist.

Martin Scorsese möödunud aasta film “Lillekuu tapjad” ei võitnud kümnest nominatsioonist ühtegi. “Minu meelest on see mitmekülgsem ja huvitavam film kui Oppenheimer, nii et mul oleks tegelikult olnud hea meel, kui Lily Gladstone oleks saanud oma rolli eest Oscari,” sõnas Sauter, lisades, et suurepärane oli ka filmile loodud muusika, mida Sauter ka väljaspool filmi kuulanud on.

Lily Gladstone’i asemel sai parima naispeaosatäitja Oscari Emma Stone filmi eest “Vaesekesed”. “Emma Stone’i roll on enda täielikult vabaks laskmine, metsik ja mitte millegi eest hirmu tundev. Ta tõesti hullab kaamera ees ja teeb asju, mida paljud näitlejad ilmselt teha ei tahaks,” ütles Sauter.

Ralf Sauter on tõestanud end kui andekas ja mitmekülgne filmitegija, kes suudab üllatada nii tehnilise kui lavastusliku poole tugevusega. Tema töö filmidega on olnud muljetavaldav ja kinnitab tema pühendumist kunstile ning kvaliteedile. Oscarite tehniline ja lavastuslik pool on tema jaoks väljakutse, mida ta on suutnud edukalt ületada. Eesti filmimaastikul on ta kindlasti üks silmapaistvamaid talente, kelle loomingut tasub kindlasti jälgida ja tunnustada.