Tere tulemast Eestisse! Rahvusvahelise kooli juht on tekitanud palju kõneainet, kui ta väitis, et Euroopa kooli õppemaks moonutab turgu. See väide on tekitanud arutelu üle kogu riigi ja paljude inimeste arvamused on jagunenud. See teema puudutab mitte ainult haridusvaldkonda, vaid ka ühiskonna tervikuna. Kuidas see mõjutab Eesti haridussüsteemi ja õpilaste tulevikku? Mis on sellel teemal teie arvamus? Astuge sisse ja avastage rohkem sellest põnevas riigis!
Ülemiste linnakus paikneva, Mainorile kuuluva Tallinna Rahvusvahelise Kooli direktor Olavi Otepalu saatis haridus- ja teadusministeeriumile kirja, kus toob välja, et Kelmikülas paikneva, riigi asutatud Tallinna Euroopa kooli õppetasu on juba aastaid püsinud liialt madal.
Otepalu toob välja, et Eestis tegutsevate rahvusvaheliste koolide rahastamispraktika on praegu läbipaistmatu ja erapoolik ning moonutab niiviisi olulisel määral rahvusvahelise hariduskorralduse efektiivset ja turupõhist toimimist.
Otepalu sõnul peaks riik näitama poliitilist initsiatiivi, et kooli õppemaks otsustavalt tõuseks. Ta toob välja, et kui järgmise kümne aasta vältel tõsta õppemaksu ligi kümme protsenti aastas, nagu erakoolidele sätestatud piirang võimaldab, õnnestuks õppemaksu vähemalt kahekordistada.
“Arvutuste kohaselt tooks õppemaksude otsustav korrastamine täiendavat kokkuhoidu kümnendi jooksul vähemalt miljon eurot aastas. Ilmselgelt suhtuks meedia ja avalikkus äärmiselt kriitiliselt, kui kokkuhoiumeetmeid ei rakendata. Üldsusele oleks väga keeruline põhjendada, miks erinevalt teiste Euroopa Liidu riikide praktikast peavad Eesti maksumaksjad välismaalaste haridusele niivõrd ebaproportsionaalses mahus peale maksma. Selleks ei ole ühtki mõistlikku põhjendust,” kirjutas Otepalu.
Otepalu kirjutas, et haridus- ja teadusministeeriumi juhtkond on tegelikult juba 2013. aastal nentinud, et Tallinna Euroopa Kooli õppemaks peaks vähemalt kahekordistuma, kuid seda pole seni juhtunud.
“Kuna ministeeriumipoolne poliitiline tahe ja seisukoht on olnud ilmselge, saab põhjuseks pidada eeldatavasti puudulikku kommunikatsiooni SA Euroopa Kool nõukoguga,” järeldas ta.
Tallinna Euroopa Kooli õppemaks lasteaia tasemel on praegu kodulehe andmeil 3993 eurot õppeaastas, 1.-5. klassini peab lapsevanem maksma 4664 eurot ning 6.-12. klassini 5709 eurot. Tallinna Euroopa kooli direktori sõnul kasvas õppemaks eelmisel aastal 10 protsenti.
Võrdlusena: Tallinna Rahvusvahelise Kooli õppemaks lasteaiatasemel on kodulehe andmeil 7500 eurot õppeaastas, 1.-5. klassini 9000 eurot, 6.-10. klassini 9500 eurot ja 11.-12. klassini 9700 eurot.
Riik: Euroopa kooli rahastatakse samal põhimõttel nagu teisi erakoole
Haridus- ja teadusministeeriumi riigigümnaasiumide rajamise koordinaator Triin Käpp ütles, et kuigi Tallinna Euroopa kool on erinevalt Tallinna rahvusvahelisest koolist riigi asutatud, toimib see siiski erakooli põhimõttel.
“Euroopa kooli rahastusmudel on tegelikult sama, mis teistelgi erakoolidel ja see õppemaksu tõus on olnud arutluse all. Seda saab teha iga kahe aasta tagant ning seda ka 2023. aastal tehti,” ütles Käpp.
Käpa sõnul on õppemaksu tõstmise otsustamine lõpuks ikkagi sihtasutuse nõukogu pädevuses.
“Riik annab kõikidele erakoolidele võrdsetel alustel raha õpetajate palgaks. Jah, Tallinna Euroopa kool on ühtlasi ka riigi asutatud, aga põhimõtteline rahastusmudel on tal täpselt sama. Selles mõttes ma ei näe, et see küsimuse asetus on õiges kohas,” lausus Käpp.
Sihtasutuse Euroopa Kool nõukogus on kokku viis inimest. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumi esindajale kuuluvad sinna ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi esindaja, Tallinna haridusameti juhataja ning Tallinnas paikneva Euroopa Liidu IT-agentuuri personalijuht.
Otepalu: Euroopa kooli tegevusmaht on paisutatud ebamõistlikult suureks
Otepalu kirjutab aga, et lisaks madalatele õppetasudele on Tallinna Euroopa Kooli tegevusmaht paisutatud ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suureks ning niiviisi on ületatud kooli asutamise algse mõttega kaasnevat mandaati ja volitusi.
“Tallinna Euroopa Kooli tegelik õpilaste arv peaks olema hinnanguliselt umbes 100 õpilast, kui võtta aluseks Helsingi Euroopa Kooli suurus võrdluses Helsingi linnaga ning mis eriti peamine, Euroopa Koolide primaarse sihtgrupi ehk I kategooria õpilaste osakaal kooli õpilaste koguarvust. Kui Helsingis on prioriteetse sihtgrupi ehk agentuuri töötajate laste koguarv küündinud kahe kolmandikuni kogu koolist, siis Tallinna Euroopa Kooli puhul ei küüni see isegi kümnendikuni,” kirjutas ta.
Tallinna Euroopa Koolis õpib direktor Ian Karelli sõnul praegu ligi 500 õpilast.
Otepalu toob välja, et probleemi muudab teravamaks asjaolu, et võrreldes Rahvusvahelise Bakalaureaadi koolidega, nagu Tallinna Rahvusvaheline Kool, on Euroopa kooli ülalpidamine kallim, sest kooli õppekava on palju spetsiifilisem.
Otepalu sõnul on Euroopa koolid eelkõige mõeldud Euroopa Liidu institutsioonide ja agentuuride töötajate lastele, mis oma olemuselt ei ole addresseeritud ega ka sobiv laiapõhjaliseks nõudluse rahuldamiseks rahvusvahelise üldhariduse järele.
“Selle taustal mõjub äärmiselt küüniliselt avalikult kättesaadav info Tallinna Euroopa Kooli edasiste laienemisplaanide kohta. Selleks pole ühtki mõistlikku alust mistahes aspektist, miks Eesti maksumaksjad peaksid korvama välismaalaste hariduse lisarahastust, miks peaks eelisarendama sellist õppekava tüüpi, mis pole globaalselt levinuim ja isegi välismaalastele kaugetlki sobivaim, miks peaks eelisarendama just kõige kallimat haridusmudelit jne,” kirjutab Otepalu.
Rahvusvahelise kooli direktor toob välja, et praegu katavad õppemaksud üksnes kolmandiku Tallinna Euroopa Kooli eelarvest, kuigi oleksid võimelised katma vähemalt kaks kolmandikku.
Euroopa kooli laienemist kommenteerides ütles Käpp, et see on olnud tõesti prognoosimatu.
“Mida ma võin kinnitada, on see, et täna neil ei ole rohkem plaanis kasvada. See ei ole kuidagi ka võimalik, sest meil ei ole võimalik investeerida, et seda taristut suurendada. Selles mõttes on see lagi saavutatud,” lausus ta.
Käpp lausus, et kuna haridus- ja teadusministeerium sai kirja kätte alles hiljuti, siis on ka veel vara teemat sisulisemalt kommenteerida.
Tallinna Euroopa Kool on Baltimaade ainuke akrediteeritud Euroopa Kool. Selle rajas haridus- ja teadusministeerium 2013. aastal, et pakkuda mitmekeelset ja rahvusvahelist haridust eelkooli, algkooli ning vanema kooliastme tasemel.
Koolis toimub õppetöö Euroopa Koolide õppekavade järgi ning lõpetamisel saavad õpilased Euroopa Bakalaureuse diplomi. Tallinna Euroopa Kooli pidajaks on Sihtasutus Euroopa Kool.
Ülemiste linnakus paikneva Tallinna Rahvusvahelise Kooli operaator on aktsiaselts Mainori tütarfirma Tallinn International School OÜ. Ülemiste linnakut arendav aktsiaselts Mainori suuromanik on Guido Pärnits.
Overall, it is clear that the director of the International School in Estonia believes that the tuition fees for the European Schools in the country are distorting the market. The high fees set by the state for these schools can be seen as unfair and may limit the choices available for parents seeking education options for their children. It is important for the government to consider the impact of these fees on the education system and work towards creating a more equitable and accessible environment for all students. It is crucial to prioritize the quality of education and ensure that all children have equal opportunities for learning.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus