Rahandusministeerium riigikontrolli rahaeraldise kriitikat ei mõista | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on palju tähelepanu pööratud Rahandusministeeriumi ja riigikontrolli vahelisele raheraldise kriitikale majanduse valdkonnas. Kriitika on tekitanud segadust ja pingeid, kuid samas pakub see ka võimalust arutada olulisi küsimusi meie riigi rahanduse ja kontrolli üle. See teema puudutab meid kõiki ja on oluline samm demokraatlikus protsessis. Oleme uhked, et meie majandus ja poliitika on avatud aruteludele ning ootame huviga, kuidas see olukord areneb.

Rahandusministeerium ei mõista, miks riigikontroll hindab, et ministeeriumid ei tohiks omavalitsustele korraldustega raha eraldada, vaid kõik sellised eraldused peaksid olema riigieelarves. Esialgu mingeid muutuseid ministeerium ei plaani kuniks ei ole riigikontrolli kriitika osas selgust tekkinud.

Haridusminister Kristina Kallas, otsides ministeeriumi sees õpetajate palgatõusuks lisaraha, eraldas omavalitsustele 5,35 miljonit lisa eurot. Riigikontrolli hinnangul selliselt käituda ei olnud seaduspärane, sest riigikogus vastu võetud riigieelarve ütles, et toetuse suurus on 485,5 miljonit eurot.

Riigikontrolöri hinnangul ei tohiks ministeeriumid saada ilma riigikoguta riigieelarvet muuta. Kui riigikogu on eelarves ette näinud mingi summa millegi jaoks, peaks seda saama muuta vaid riigikogu enda poolt. Riigikontroll edastas ka oma kriitika ministeeriumitele.

Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles, et kuigi ta mõistab, mida riigikontroll proovib öelda, jääb riigikontrolli kriitika pisut arusaamatuks.

“Praegu on meil ebaselge, et kuidas meie senine praktika, mis on aastaid käinud, millises nüansis ta on siis vastuolus seadusega või ei ole siis korrektne,” ütles Vällik.

Nimelt on Välliku sõnul üsna tavapärane, et ministeeriumid eraldavad omavalitsustele erinevatel põhjustel raha ja mudel on üsna levinud. Näitena lisaks haridusministeeriumi eraldistele toob ta ka välja näiteks kultuuriministeeriumi, mis toetab omavalitsuste kultuuritegevusi või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi.

Kui suures mahus ministeeriumid ja ministrid otsustega omavalitsustele aastas raha annavad, Vällik täpselt öelda ei oska, kuid peab mahtu üsna arvestatavaks.

Rahandusministeerium plaanib nüüd riigikontrolli kriitikat analüüsida ja sellele ka vastata. “Me püüame selgeks saada kõige pealt, mida riigikontroll on tahtnud öelda ja millist sätet või paragrahvi riigikontroll arvab, et me oleme valesti rakendanud,” märkis Vällik.

“Siis me saame edasi arutleda selle üle, et kas me jääme eriarvamustele, et meie hinnangul on kõik lubatud. Või siis me tõesti jõuame järeldusele, et on mitmeti tõlgendavust ja vaja on korrigeerida kas siis praktikat või sõnastust mõnes seadusepügalas,” lisas Vällik.

Kui jõuda järeldusele, et tulevikus ei tohiks ministeeriumid omavalitsustele raha ilma riigikogu heakskiiduta eraldada, tuleks Välliku sõnul näiteks riigieelarve koostamisel oluliselt rohkem tööd teha ja võimalikud eraldised juba enne selle vastu võtmist sisse panna.

Või siis teise alternatiivina lasta kõik võimalikud seda tüüpi muudatused riigikogust eelarve muutmisena läbi.

Igal juhul ootab rahandusministeerium suuremat arutelu või diskussiooni riigikontrolliga eraldiste teemal.

Oma 12. jaanuaril lisaks rahandusministrile ka haridus- ja teadusministrile ja regionaalministrile saadetud märgukirjas ütles riigikontrolör Janar Holm, et tegu ei ole mingi formaalsusega või tehnilise küsimusega, vaid põhimõttelise, olemusliku küsimusega.

Holmi hinnangul ministeeriumitest riigieelarve üleselt raha eraldamine muudab eelarve enda üha tühisemaks muutmine, kus üha vähem tähtsaks muutub, mida riigikogu on seaduse kaaluga otsustanud.

Kokkuvõttes tundub, et Rahandusministeerium ja riigikontroll on eriarvamusel rahaeraldise kriitika osas. See näitab, et läbipaistvus ja aruandekohustus on olulised aspektid Eesti majanduse juhtimisel. Oluline on, et valitsus ja riigikontroll jätkaksid konstruktiivset dialoogi ning leiksid lahendusi, mis säästaksid maksumaksjate raha ja tagaksid avaliku sektori tõhusa juhtimise. Loodame, et tulevikus suudetakse leida kompromisse, mis rahuldab mõlemaid osapooli ja edendab Eesti majanduse arengut.