Eestis asuvad puitmajatootjad on panustanud suuri lootusi sellele, et tänavu toimub tõeline elavnemine Skandinaavia turul. Majanduslikud väljavaated on lootustandvad ning ettevõtted loodavad suurendada oma käivet ning laiendada oma tegevust välismaal. Skandinaavia turu jõuline elavnemine tooks kaasa mitmeid uusi ärivõimalusi ning aitaks kaasa Eesti majanduse kasvule. Puitmajatootjate ootused on kõrged ning nad on valmis tegema kõik endast oleneva, et kasutada ära selle aasta potentsiaalseid võimalusi.
Kui paljud Eesti puitmajaehitajad kaotasid eelmisel aastal suure osa oma eksporditurust Skandinaavia riikides ja Lääne-Euroopas, siis tänavu loodetakse sealsete turgude elavnemisel hakata ekspordimahtusid taastama. Suurest optimismist on olukord siiski veel kaugel.
Eesti Puitmajaliidu hinnangul vähenes Eesti puitmajatootjate ekspordikäive eelmisel aastal ligi 26 protsenti. Räpina lähedal palkmaju tootvale ettevõttele Hobbiton tähendas see möödunud aastal 30-protsendilist käibelangust, kuid selle aasta esimesed kuud annavad lootust, et tellimuste arv suureneb.
“Päringute arv on selle aasta algusest märgatavalt tõusnud. Kui eelmisel aastal oli ikka nii, et mitu nädalat mitte keegi ei tundnud huvi, siis praegu on küll nii, et praktiliselt kolm, neli, viis inimest igal nädalal võtab ühendust,” rääkis Hobbitoni juhatuse liige Ragner Lõbu.
Olenemata sellest, et puidufirmadel on Põhjamaadest tellimusi varasemaga võrreldes rohkem, ei saa Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Martin Taltsi sõnul Skandinaaviamaade majandusolukorra stabiliseerumisest veel rääkida.
“Ehitustööstus Põhjamaades ei ole tegelikult täna veel tõusule pööranud. Raske on veel rääkida mingist stabiliseerumisest või turu taasavanemisest. Mõningaid positiivseid märke võib välja lugeda sellest, et pikalt pausile pandud ehitusi plaanitakse mingil ajal uuesti alustada ja uute projektide hinnapäringute arv on mõnevõrra kasvanud,” selgitas Talts.
Räpina lähedal tegutsev ettevõte Varola ekspordib aiamaju ja saunu Lääne-Euroopasse ja kuigi ettevõte on pidanud uute tellimuste täitmise jaoks töötajaid juurde palkama, siis ekspordimahu kiire taastumisega ettevõte ei arvesta.
“Tegelikult elame n-ö peost suhu. Me küll võtame töötajaid juurde, aga pikka perspektiivi heledas valguses ei näe. Praegu me oleme sellised konservatiivsed, mitte palju investeerida, olla kokkuhoidlikud ja majandada,” selgitas Varola tegevjuht Toomas Heering.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti puitmajatootjate lootused Skandinaavia turu elavnemise osas on suured. Eesti ettevõtted on juba tuntud kvaliteetsete ja vastupidavate puitmajade tootjatena ning Skandinaavia turu taaselavnemine looks neile suurepärase võimaluse oma tooteid veelgi laiemalt turustada. Lisaks oleks see positiivne mõju ka Eesti majandusele tervikuna, tuues kaasa töökohtade loomise ja ekspordi kasvu. Seega on oluline toetada ja julgustada Eesti puitmajatootjaid nende Skandinaavia turule sisenemisel.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus