Psühholoog: inimesed ei oska sageli korralikult puhata | Tervis

Psühholoog: Inimesed ei oska sageli korralikult puhata | Tervis

Eesti inimene on tuntud oma tööülesannete ja pingutuste poolest. Aga kas me teame, kuidas korralikult puhata? Psühholoog [Psühholoogi nimi] räägib, miks enamus meist ei suuda täielikult lõdvestuda ja kuidas oma stressi ja töökoormusega ümber sõlmida.

Uurime, mis on puhkuse olemus ja miks see meile nii oluline on. Ühiskondlikud ootused, tehnoloogia ja meie enda uskumused võivad takistada meid puhata.

Puhkust võib veeta aktiivselt kogudes uusi elamusi, aga peljata ei tasu ka lihtsalt logelemist, rääkis psühholoog. Logelemine ei ole raisatud aeg, vaid see annab võimaluse loovateks ideedeks.

Psühholoog Rainer Mere rääkis, et kui keegi teeks aasta aega järjest tööd hommikust õhtuni ja isegi nädalavahetusel, siis ilmselt ei tunne ta end kuigi hästi. Inimene vajab puhkust mitmel põhjusel. Üks ja kõige lihtsam selgitus on see, et muidu inimene väsib ära. “Tehnikaga on näiteks samamoodi. Kui kasutada telefoni mingi aeg, siis ühel hetkel ta vajab laadimist – niisamuti inimesega,” rääkis ta “Huvitaja” saates.

Psühholoogina näeb Mere üsna palju, et inimesed ei oska puhata. Siiski on olukord aastatega paremaks läinud. “Mingi hetk oli see päris tavaline, et minu juurde tuli inimene, kes ütles, et ta ei jaksa enam pikki tööpäevi teha, on väsinud ja pole motiveeritud – kas oleks nippe või äkki mõnd rohtu, et olla sama produktiivne kui varem. Ma siis uurisin, kui palju inimene töötab. Vastusest selgus, et kuus päeva nädalas ja kümme tundi päevas. Selle peale ma soovitasin rohkem puhata,” ütles ta.

Puhkamine ja mitte millegi tegemine ei ole tema sõnul tühja visatud aeg, vaid see aitab inimesel end laadida. “Kui lähed pärast puhkust tööle, siis peaks olema entusiastlikum ja motiveeritum. Tõenäoliselt tabavad inimest ka loovamad ideed, kui ta on end välja puhanud,” lausus ta.

Eestis on keskmiselt 28 tasustatud puhkepäeva. Mere soovitas puhkuse jagada niimoodi, et korraga võiks võtta välja kaks nädalat ning siis veel eraldi nädal ja nädal. “Kui võtta kogu puhkus korraga välja, siis ma ei ole kindel, et inimene puhkab terve aja sama kvaliteediga. Lisaks see, et kui puhkus saab läbi, siis tead, et järgmine puhkus tuleb alles aasta pärast ja see ei pruugi olla kuigi motiveeriv,” sõnas psühholoog.

Puhkus ei pea tema sõnul olema ilmtingimata see, et inimene kaks nädalat vedeleb varbad liiva sees. Puhkus võib olla ka aktiivne. Sageli inimesed hakkavad puhkuse ajal kodus remonti tegema. “Kui tapeedi panemine on kirg, siis miks mitte. Kui see on aga kohustus, siis see väga hea puhkus ei ole,” ütles ta.

Väike tööamps puhkuse ajal ei ole Mere sõnul probleem, küll aga ei tohi see muutuda harjumuseks. Samas, kui minna tagasi tööle nii, et on kuhjunud palju asju, millega ei ole tegeletud, siis see võib tekitada suurt stressi. “See omakorda võib viia punktini, kus inimene kardab minna järgmisele puhkusele, sest vaata, mis jama eelmine kord juhtus,” rääkis ta.

Kui puhkus algab, siis sageli läheb alguses aega, et inimene suudaks end töömõtetest välja lülitada. Selleks, et väljalülitamine lihtsamini läheks, tasub Mere sõnul ajule uut stiimulit pakkuda. “Kui inimene töötab kodukontoris, siis nähes arvutit ja töölauda, kipuvad mõtted ikka töö juurde minema. Inimene on harjumuste ori,” lausus ta.

Seega tasub kohe puhkuse alguses teha midagi uut, näiteks minna reisile. “See ei pea olema teisele poole maakera, piisab ka, kui minna telkima. Või siis proovida mõnd uut hobi, mis annab ajule esmase tõuke, et midagi uut toimub,” lausus ta.

Vahel tekib inimestel aga süütunne, kui nad ei kasuta ilusat kevad- või suvepäeva õues olemiseks. Tunne pole võõras ka Merele endale. Seda nimetatakse päikesepaiste süütundeks (sunshine guilt – inglise keeles). Sellest üle olemiseks ei olegi tema sõnul head lahendust, vaid tuleb mõistusega aru anda, kas on võimalik muude kohustuste kõrvalt aega õues veeta või siis mõista, et praegu on teised prioriteedid.

Mere rääkis, et üks tema sõber on Hispaaniast pärit, aga elab Eestis. “Sõber ütles, et eestlased on kummaline rahvas. Talvel ja sügisel ollakse tagasihoidlikud, väljas eriti ei käida. Kui suvi tuleb, siis hommikust õhtuni nad püüavad olla õues. Ta ütles mulle, et kui tuleb september, siis ta on suvel ringi sahmimisest nii väsinud, sest eestlased kogu aeg tahavad midagi teha, ja ta saab alles sügisel puhata,” rääkis psühholoog.

Estonis, kus töökultuur on tihti intensiivne ja ambitsioonikas, on psühholoogi hääletus puhkuse tähtsuse kohta oluline meeldetuletus. Inimesed peavad õppima piirata tööd ja elu, nautima vaba aega ja hoolitsema endale.

Puhkus on mitte luksus, vaid vajalik ressurss, mis parandab tervist, produktiivsust ja heaolu. Olgu see siis looduses viibimine, hobide tegemine või lihtsalt aega perekonna ja sõpradega veetmine, puhkuse leidmine peaks olema prioriteet.