Prügivedaja jänni jäämise tõttu ei saa osa inimesi siiani biojäätmeid sortida | Eesti

1856354hf13et24

Eestis on biojäätmete sorteerimisel tekkinud probleeme osade prügivedajate tegevusetuse tõttu, mis on takistanud paljusid inimesi keskkonnasõbralikumate harjumuste omaksvõtmisel. Selle tulemusena on paljud inimesed jätkuvalt sunnitud segaprügi viskama, asemel et loodussõbralikult biojäätmeid eraldi koguda. See olukord rõhutab vajadust hariduse ja teadlikkuse tõstmise järele, et julgustada kõiki kodanikke jäätmeid õigesti sorteerima ning hoolitsema meie keskkonna eest.

Aasta algusest kohustuslikuks muutunud biojäätmete sorteerimist ei ole kõigil inimestel veel võimalik teha, sest nad ei ole hoolimata pingutustest saanud selleks vajalikku lepingut sõlmida. Prügivedajate klienditeenindus on siiani ülekoormatud, kuid märtsi jooksul loodetakse päringutega järje peale saada.

Kui laupäeval oli “Aktuaalses Kaameras” probleemlugu sellest, et osa kortermajade juures pole siiani biojäätmete konteinerit, järgnes sotsiaalmeedias mõningane pahameel. Nimelt ei ole paljud saanud oma maja juurde biojäätmete konteinerit ega prügivedajaga vastavat lepingut, sest ettevõttega ei ole võimalik ühendust saada.

Üks probleemseid piirkondi on Tartu, kus prügiveoga tegeleb AS Eesti Keskkonnateenused.

“Nad ei saa [telefonitsi] ühendust klienditeenindusega või kui nad kirjutavad, siis nad ei saa vastuseid. Teine osa pöördumisi on olnud selle kohta, et konteiner on tellitud, aga ei ole kätte saanud,” rääkis Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer.

“See probleem kerkis üles eelmise aasta lõpus ja ta on olnud siin üleval kindlasti veel jaanuaris, ka veebruaris, aga mulle tundub, et praeguseks see olukord hakkab lahenema. Muidugi praegu neid kliente, kellel on veel leping vaja sõlmida, neid Tartus on tegelikult päris palju, me räägime ikkagi tuhandetest.”

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse esimehe Argo Luude sõnul on probleemi juur selles, et prügisorteerimise kohustust ei võetud paljudes omavalitsustes kõik need aastad tõsiselt.

“Nüüd me siis oleme olukorras, et asjad, mida oleks võinud teha varasematel aastatel rahulikult mõistliku tempoga, siis nüüd see tuleb ära teha väga-väga lühikese ajaga. Kui tuhanded või võib-olla isegi kümned tuhanded inimesed hakkavad suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul soovima helistada või kirjutada jäätmevedajale, et nüüd on vaja konteinerit ja lepingut sõlmida, siis ega see vaene jäätmevedaja nüüd ka ei ole ju siis see superman, kes suudaks kõik nipsust ära teha,” rääkis Luude.

Loe rohkem:  Jahimehed on mures põtrade arvukuse vähenemise pärast | Eesti

Luude kinnitusel kõik ettevõtteni jõudnud kirjad registreeritakse ja vastuseta ei jää ükski.

“Me oleme siin näiteks kas või neid biojäätmete konteinereid klientidele väljastanud umbes sellise tempoga, et ühes kuus rohkem kui varasemalt eelneva aastaga kokku. Ja ka kõnede ja päringute arv on seal seitse, kohati kaheksa korda suurem kui see tavaliselt meil olnud on,” kirjeldas keskkonnateenuste juht.

“Oleme võtnud inimesi juurde ka, aga seal on teine probleem, et kuna paljud kliendid suhtlevad väga ebaviisakalt ja elavad oma frustratsiooni nende klienditeenindajate peal välja, siis tihti inimesed ei olegi valmis sellist tööd tegema ja lähevad minema. Täna näeme ka seda, et juba pöördumiste hulk ja vastamata kirjade hulk vähenevad väga tempokalt. Eelduslikult saame märtsikuuga ikkagi järje peale.”

Kliimaministeeriumi nõunik Katrin Koppel ütles, et ka neile on jõudnud kuuldused sellistest probleemidest ja nende lahendamine on omavalitsuste ülesanne.

“Jäätmevedaja puhul võib olla see ka, et ta on võtnud endale liiga suure ampsu, ta ei jõua kõike seda ära teha, mida ta on lubanud. Siin on väga oluline, et kohalik omavalitsus, kes on sõlminud jäätmeveolepingu ja kohustab oma elanikke ja ettevõtteid selle teenusega liituma ja kohustab neid ka maksma selle eest, et ta siis kontrollib seda, et jäätmevedaja seda lepingut täidab,” selgitas Koppel.

Tartu linn on teinud AS-ile Eesti Keskkonnateenused leppetrahvi hoiatuse, kuid viimast kolme kuud sündmusi vaatleb eriolukorrana. Märtsis ja aprillis oodatakse, et ettevõte hakkab korrektselt lepingut täitma. Kinnistuomanike järelevalvega alustatakse hiljem, ütles Ülle Mauer.

“Meie oma järelevalvega oleme praegu kirjade saatmise ja tähtaegade andmise faasis. Praeguse seisuga meil selliseid trahvimenetlusi ei ole. Kuna ettevõte on jänni jäänud, siis me ootame sellega veel. Ja siis on võimalik teha järelevalvemenetlus või väärteomenetlus. Ma arvan, et suurema järelevalveni me jõuame pärast maikuud.”

Loe rohkem:  Carri Ginter: trahvimäärade kahekordistamine pole põhjendatud | Eesti

Biojäätmete korrektse sorteerimisega ei ole Eesti prügitrahvist veel pääsenud, ütles kliimaministeeriumi nõunik Katrin Koppel.

“See trahv on selles mõttes õhus, et seda hakatakse hindama 2025. aasta põhjal, kui ringlussevõtt peaks olema 55 protsenti. Praegu on ringlussevõtt kuskil 30 protsendi peal, nii et meil on vaja teha peaaegu et kahekordne hüpe.”

Kuigi prügiveo ettevõtete jännid on osadele inimestele takistuseks biojäätmete sortimisel, ei tohiks see olla vabanduseks keskkonnasäästlikkuse eiramiseks. Oluline on leida alternatiivsed lahendused, nagu ise kompostimine või biojäätmete äravedu teistmoodi teenusepakkuja kaudu. Inimestel on endiselt võimalik oma panus anda jätkusuutlikuma keskkonna nimel, isegi kui mõned takistused peaksid teekonnal tekkima. Tähtis on meeles pidada, et iga väike samm on oluline meie planeedi tuleviku jaoks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga