Tere tulemast Eestisse! Siin riigis on uuringud näidanud, et õhusaaste tase tänavatel on kõige kõrgem just pealelõunal. See teadmine on äärmiselt oluline meie tervisele ja heaolule ning näitab vajadust võtta meetmeid selle probleemi lahendamiseks. Arvestades meie tervise olulisust, on oluline mõista, kuidas õhusaaste mõjutab meie elukvaliteeti ning kuidas saame seda vähendada. Loodame, et see avab ukse tervislikumale ja puhtamale tulevikule.
Kevadisel ajal saabub linnadesse nii-öelda tolmuhooaeg, mil õhus lendleb tavapärasest enam saasteosakesi. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnul on siiski õhk läinud Eestis viimase 15 aasta jooksul puhtamaks ja valmiv eurodirektiiv annab inimestele õiguse nõuda veel puhtamat õhku.
Ühes varasemas uuringus leidis Orru, et Eestis võib õhusaaste põhjustada üle tuhande enneaegse surma aastas. Kevaditi tänavatel lendava tolmu osakesed on samas suuremad ja nii sügavale hingamisteedesse ei jõua. “Mõni aasta tagasi oli meil Tallinnas uuring, kus vaatasime suurema tolmu õhusaastemõju suremusele. Õnneks me seal seda mõju ei näinud,” ütles professor saates “Vikerhommik”.
Lume sulamise järel ringi lendavad suured tolmuosakesed on Orru sõnul seotud mitme tervisemurega, nagu hingamisteede ärrituse ja astmariski suurenemisega. “Vanematel inimestel võib krooniline obstruktiivne kopsuhaigus süveneda ehk neil tekivad hingamisraskused,” selgitas ta.
Aastatega on Eesti õhk läinud puhtamaks. “Kui vaatasime aastate 2010–2020 lõikes, siis suremus oli vähenenud umbes kolmandiku võrra, mida oli väga palju,” tõi Orru välja. Õhukvaliteedi paranemist kinnitavad ka seireandmed.
Kuhugi pole aga kadunud taaslendumise probleem. See tähendab, et talve jooksul tekib õhusaastet just naastrehvide kasutamise tõttu. “Naast on terav ja me tekitame pidevalt väikest tolmu. See läheb lumme ning kui kevadel lumi ära sulab, tuleb tuul ja tolm paiskub õhku. Siis tuleb taaslendumine,” kirjeldas professor. Vihmasemal kevadel on see mure tavaliselt väiksem.
Tänavatolmu vastu aitab Orru sõnul tõhusalt tänavate pesemine. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tolmuepisoodid nüüd tänu puhastusmasinatele palju väiksemad. “Teine probleem, mille üle inimesed kaebavad, on müraprobleem, kui masin majast mööda läheb. Samas on masinad palju võimsamad ja võtavad tänavalt tolmu oluliselt vähemaks,” selgitas professor.
Tolmu suhtes tundlikul inimesel soovitas Orru eelistada võimalusel väiksemaid tänavaid ja liikuda aegadel, kui liiklust on vähem. “Vaatasin ka seireandmeid ja pärastlõunal oligi saastet kõige rohkem: kusagil 14–16 ajal. Inimesed, kellel on kroonilised haigused, võiksid neid tunde vältida,” soovitas ta. Õhukvaliteeti oma piirkonnas saab igaüks järele vaadata veebilehelt ohuseire.ee.
Muu maailma kogemuse põhjal võiks Orru sõnul aga vältida võimalusel naastrehvide kasutamist. Näiteks Haanja kõrgustiku kandis on naastrehvid tema sõnul põhjendatud, kuid Tallinna kesklinnas mitte. “Teadusuuringuid vaadates: kui lamellrehvid ei ole kümme aastat vanad, siis lumes toimivad need tihti paremini kui naastrehvid,” märkis ta.
Orru sõnul on Euroopa Liidus tulekul uus õhukvaliteedi direktiiv. “See annab inimestele õiguse, et nad võivad kohtusse pöörduda kohaliku omavalitsuse vastu, kui [omavalitsus] ei ole taganud piisavalt head õhukvaliteeti,” tõi ta välja.
Ehkki EL-is kehtivate piirväärtuste järgi on Eestis õhukvaliteediga kõik korras, on piirväärtus ise Orru sõnul poliitiline kokkulepe. See tähendab, et teadlased on pidanud oma soovitustes majanduse ja inimeste liikumisvabaduse huvides järeleandmisi tegema. “Oleme ka aja jooksul näinud, et inimeste ootused õhukvaliteedile järjest suurenevad. Eesti on maailmas üks puhtama õhuga riikidest, aga samas me tahame, et see oleks veelgi puhtam,” märkis ta.
Allikas:
“Vikerhommik”. Küsisid: Kirke Ert ja Taavi Libe.
Kokkuvõtteks võib öelda, et professori väide õhusaaste suureneva kõige rohkem pealelõunal tänavatel on oluline mõista ning arvestada, et see võib mõjutada inimeste tervist. Et kaitsta end ja oma lähedasi õhusaaste negatiivse mõju eest, on oluline järgida soovitusi, nagu viibida värskes õhus vähemalt päevasel ajal ning hoolitseda selle eest, et õhusaaste tase oleks võimalikult madal. Tervislikud valikud ja teadlikkus õhusaaste mõjust võivad aidata säilitada hea tervise ning vähendada haigestumise riski.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus