Tõe ja õiguse, ühe Eesti kõige olulisema kirjandusteose kuulsus on tänase päevani püsiv ja selle mõju ulatub kaugemale kui ainult selle loojate eluajast. Priit Loog, kes mängis Tõe ja õiguse filmis Andrese rolli, tunnistab, et see kogemus mõjutab teda siiani. Ta räägib oma isiklikest kogemustest seoses selle rolliga ning sellest, kuidas teda mõjutanud on. See lugu avab uksi minevikku ja pakub sügavamat arusaamist nii Eesti kultuurist kui ka selle mõjust näitleja isiklikule elule.
Möödunud nädalal esietendus Endla teatris A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” viies osa, kus astuvad Pearu ja Andresena üles Priit Loog ja Märt Avandi. 2019. aastal esilinastunud Tanel Toomi filmis Andrest mänginud Loog tunnistas “Ringvaates”, Mäe talu peremehe roll käib temaga endiselt kaasas.
Toomi filmis Andrest mänginud Loog kehastab Ingomar Vihmari lavastuses aga Oru Pearut. Näitleja tõdes, et kuigi Andres Paasi roll saadab teda siiani, ei pea ta seda suureks koormaks. “Tundub, et ma ei saagi sellest lahti, sellepärast me siin oleme ja sellest räägime,” märkis ta.
Loogil on hea meel, et värskes lavastuses saab ta Andrese asemel hoopis Pearut mängida. “Minu arust oleks see kummaline olnud, kui ma oleksin seal Andres mänginud, siis oleks see võib-olla isegi veider,” sõnas ta.
Vihmari lavastuses kehastab Andrest Märt Avandi, kes tõdes, et paratamatult on väga paljude eestlaste kujutuses Priit Loog Vargamäe Andres, Priit Võigemast Oru Pearu ning Maiken Pius Krõõt, kuid see ei tähenda, et kõik järgmised “Tõest ja õigusest” tehtud lavastused ja filmid peavad Toomi linateosest šnitti võtma.
Avandi usub, et lavastaja soov oli natukene vältida stereotüüpset ettekujutust, kuidas “Tõde ja õigust” tegema peab. “Meil ei ole ühtlasi ka musti sonisid peas ega must säärsaapaid ka. Aga samas ega me ei vääna ega kääna seda “Tõde ja õigust” kummalisse kanti, vaid ta on ikkagi klassikaline mängulaad,” avaldas näitleja.
Loog ja Avandi usuvad, et Tammsaare teosel on eesti kirjandusloos oluline koht, mis jääb püsima.
“Ma arvan, et see kannab ja jääb ankruna kuhugi kirjandusmerre alles. Seal ta on ja eks aeg-ajalt tuleb ta sealt välja. Keegi võtab kätte ja tahab kas lavastust või midagi muud teha,” sõnas Loog.
“Ta peabki seal olema, sest tüviteksti tunnus on see, et meis on midagi väga olemuslikku tabatud, muidu seda tüvitekstiks ilmselt nimetada ei saaks. Selle juurde peab ikka tagasi tulema, sest ta on seda väärt, nagu teatris tullakse ikka ja jälle Shakespeare’i juurde tagasi,” lisas Avandi.
In conclusion, Priit Loog’s portrayal of Andres in “Tõe ja õiguse” has left a lasting impact on both the audience and himself. The rich and complex character of Andres continues to resonate with Loog, demonstrating the deep connection between an actor and their role. This connection is a testament to the power of storytelling and the enduring influence of literature on our lives. As Loog’s portrayal of Andres continues to stay with him, it reflects the enduring impact of “Tõe ja õiguse” on Estonian culture and the universal themes it explores.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus