Tere tulemast Eesti! Eile teatas Prantsusmaa valitsus, et töötuse määr on järsult kasvanud, tekitades presidendile Emmanuel Macronile suurt muret. See uudis on tekitanud palju kõneainet üle kogu maailma ning tekitab küsimusi majanduse tervise kohta mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Mis võib olla selle kasvu põhjuseks ja millised võiksid olla selle mõjud? Tuleb välja, et meie naaberriigis toimuv mõjutab meid kõiki. Olge valmis arutama ja analüüsima seda olulist teemat koos meiega!
Prantsuse president Emmanuel Macron astus ametisse, lubades vähendada riigi krooniliselt kõrget töötuse määra, ning esimese ametiaja jooksul see presidendil ka õnnestus. Nüüd töötuse määr kasvab jälle ning Macron on mures, et see võib aidata tema pikaajalist rivaali Marine Le Peni Euroopa Parlamendi valimistel.
Prantsuse töötuse määr moodustas üheksa protsenti 2017. aastal, kui Macron astus presidendi ametisse. Oma esimese viieaastase ametiaja jooksul viis president ellu mitmed tööturureformid, mis said alguse juba 2016. aastal, kui ta töötas riigi majandusministrina sotsialistist presidendi Francois Hollande’i administratsioonis.
2022. aasta lõpuks langes töötuse määr Prantsusmaal läbi mitme aastakümne madalaimale tasemele ehk 7,1 protsendile. Samal aastal valisid prantslased Macroni teisele ametiajale.
President jätkas reformidega, surudes eelmise aasta kevadel läbi vastuolulise pensionireformi, millega tõuseb pensioniiga. Macroni sõnul on ka see vajalik Prantsuse majanduse tugevdamiseks.
Macron on pikalt lubanud jõuda Prantsusmaal täistööhõiveni, milleks on tema sõnul viieprotsendiline töötuse määr. Ometi tõusis eelmise aasta neljandas kvartalis töötuse määr 7,5 protsendile ning analüütikute sõnul jätkab see kasvu.
Prantsuse president kardab, et suurtes ettevõtetes toimuvad koondamised mõjutavad avalikkuse tunnetust tööturu seisust enne juunis peetavaid Euroopa Parlamendi valimisi, ütles Bloombergile anonüümseks jääda soovinud presidendi mõttekäiguga kursis olev isik.
See võib omakorda aidata kaasa parempopulistliku poliitiku Marine Le Peni erakonna toetuse kasvule. Praegu ennustavad arvamusküsitlused Le Peni parteile valimisvõitu Euroopa Parlamendi valimistel, Macroni erakond jääb teisele kohale. Erakondade vahel olev vahemaa on tasapisi suurenenud, jõudes umbes kümne protsendipunktini.
Koondamised on leidmas aset erinevates Prantsuse majanduse sektorites. Näiteks teatas eelmisel nädalal Prantsuse pank Societe Generale, et see koondab 900 inimest oma peakontoris.
Samal ajal ennustab Prantsuse kinnisvaraarendajate ühendus FPI, et uute elamuprojektide arvu langus tähendab umbes 300 000 võrra vähem töökohti ehitussektoris sellel ja järgmisel aastal võrreldes eelmise aastaga. Põhjuseks on kõrged intressimäärad, mis vähendasid potentsiaalsete ostjate huvi kinnisvara vastu.
Koondamisi kavandavad ka autovaruosade tootja Valeo ja rõivakaupluste kett IKKS.
Macron lubab majandusreformide jätkamist, mis peaks tema sõnul vähendama bürokraatiat ja mõjutama töötutoetusi saavaid inimesi kiiremini uue töökoha leidma.
Samas võib edasine tööturureform ja tööturutoetuste saamise tingimuste karmistamine põhjustada vastuseisu Prantsusmaa mõjukate ametiühingute poolt, kirjutab Bloomberg. Prantsuse ametiühingud korraldasid eelmisel aastal ulatuslikke streike ja meeleavaldusi pensioniea tõstmise vastu.
Siiski arvab Prantsuse keskpanga juht Francois Villeroy de Galhau, et reformid hariduses võivad viia töötuse määra languseni viie protsendi eesmärgini 2030. aastaks.
“Kui me mobiliseerime, siis meil oleks ajalooline võimalus jõuda täistööhõiveni sel aastakümnel. Me näitame, et me suudame edusamme astuda,” ütles Villeroy reedel telekanalile LCI.
In conclusion, the increase in unemployment rate in France is causing concern for President Macron. The current economic situation in France is worrying, and it is important for the government to take action to address the rising unemployment. It is clear that unemployment is a pressing issue that needs to be tackled in order to improve the state of the economy and the lives of the people. As Estonia, we should also pay attention to the economic challenges faced by our European neighbors and work together to find solutions for a more stable and prosperous region.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus