Prantsuse parlamendivalimistel saadab edu parempopuliste | Välismaa

Prantsuse parempoolsed võitsid parlamendivalimised

Prantsusmaa on uues hooajas! Parempopulistel, kes omavad konservatiivseid ja euroskeptilisi vaatenurki, on parlamendivalimistel ülekaalukalt edu saavutanud. See tulemus tõstab küsimusi riigi tulevikku ja Euroopa Liidu suhtes. Kas see on algus uuele poliitilisele dünaamikale? Mis tagajärjed see Hollande’i pärijale Emmanuel Macronile ja tema reformidele kannab?

Lävepakuküsitluste järgi võttis Prantsusmaa parlamendivalimiste esimeses voorus võidu Marine Le Peni juhitav Rahvuslik Liit. Prognooside järgi oli valimisaktiivsus viimaste aastakümnete suurim.

Lävepakuküsitluste järgi kogus Le Peni partei 34 protsenti, vasakpoolne NFP 29 ja Macroni juhitavad tsentristid kuni 23 protsenti häältest.

Le Pen ütles, et rahvas peab andma tema erakonnale Rahvuskogu (RN) parlamendivalimiste teises voorus absoluutse enamuse, et parteijuht Jordan Bardella saaks peaministriks.

“Midagi ei võideta enne seda ja teine voor on otsustav,” ütles Le Pen toetajatele, kui RN tõusis arvamusküsitluste kohaselt esimeses voorus esikohale.

“Me vajame absoluutset häälteenamust, et president Emmanuel Macron nimetaks Jordan Bardella kaheksa päeva pärast peaministriks,” lausus ta.

Vasakpoolsete liider Jean-Luc Mélenchon ütles pühapäeval, et Macroni tsentristlik liit sai valimiste esimeses voorus raske ja vaieldamatu kaotuse ning kutsus prantslasi üles hääletama parempopulistide vastu.

Erakonna Alistamatu Prantsusmaa (LFI) juht Mélenchon lisas, et tema partei võtab enne seadusandliku valimiste teist vooru tagasi kandidaadid ringkondades, kus tuli kolmandaks ja kus parempopulistlik Rahvuskogu (RN) juhib.

“Meie juhised on lihtsad, otsekohesed ja selged. Ei ühtki häält ega kohta Rahvuskogule rohkem,” sõnas Mélenchon.

Pühapäeval kella 17 seisuga (Eesti aja järgi kell 18) oli hääletamas käinud 59,39 protsenti valijaist, mida on umbes 20 protsendipunkti võrra rohkem kui samal ajal 2022. aasta parlamendivalimistel, teatas Prantsusmaa siseministeerium.

Selle näitaja alusel saab prognoosida lõplikku valimisaktiivsust vahemikku 67,5 kuni 69,7 protsenti, kui valimisjaoskonnad täna õhtul suletakse, selgub mitme arvamusküsitlusfirma prognoosidest.

Keskpäeva seisuga oli Mandri-Prantsusmaal valimisaktiivsus 25,9 protsenti. Parlamendivalimistel 2022. aastal oli samal ajal hääletamas käinud 18,43 protsenti valijaist. Kahe aasta tagustel parlamendivalimistel oli lõplik valimisaktiivsus vaid 47,5 protsenti.

“Tegemist on kõrgeima tasemega pärast 1981. aasta parlamendivalimisi,” ütles küsitlusinstituudi Ipsos uuringute direktor Mathieu Gallard sotsiaalmeedias.

Prantsusmaa parlamendi 577 kohta selguvad kahes hääletusvoorus ning lõplik tulemus selgub pärast 7. juulil peetavat hääletusvooru.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kuulutas ennetähtaegsed valimised välja pärast seda, kui tema tsentristlik liit purustati Euroopa Parlamendi valimistel Marine Le Peni juhitava Rahvusliku Liidu (RN) poolt.

Enamik arvamusuuringuid ennustab Marine Le Peni juhitava Rahvusliku Liidu võitu, kuid nende absoluutne enamus ei ole kindel. Peaministriks tõuseks sel juhul 28-aastane Jordan Bardella.

Bardella on juba teatanud, et esitab Emmanuel Macronile väljakutse globaalsetes küsimustes, nõudes näiteks Prantsusmaa panuse tagasimaksmist EL-i eelarvesse või pöörates tagasi Macroni üleskutsed ELi suuremaks ühtsuseks kaitseküsimustes. Rahvusliku Liidu võit võib muuta ka Prantsusmaa suhtumist Ukrainas toimuvasse.

Euroskeptiline ja immigrantidevastane Rahvuslik Liit oli kauaaegne poliitiline paariapartei, kuid on nüüd võimule lähemal kui kunagi varem.

Kui Rahvuslik Liit võidab absoluutse enamuse, on president kohustatud määrama peaministri nende parteist. See sunniks Macroni moodustama opositsiooniga ühisvalitsuse, mis võib aga viia valitsemise halvamiseni tema ülejäänud ametiaja jooksul.

Macron on valitsuse esmaspäevaks kokku kutsunud, et panna paika edasine tegevuskava enne teist valimisvooru.

Valimisjaoskonnad suletakse Eesti aja järgi kell 20.

Ametlik kampaaniaperiood lõppes reede südaööl. Valimisõigus on kokku 49 miljonil inimesel.

Viimati toimusid riigis ennetähtaegsed parlamendivalimised 30 aastat tagasi.

Prantsuse parempopulistide valimised on Estoniale oluline märk. See näitab Euroopa konservatiivse paremtsurli valitseva tugevnemist ja võib mõjutada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust.

Eesti peab edaspidi aktiivselt osalema Euroopa poliitilises dialoogis, et kaitsta demokraatia väärtusi ja koostööd. Samuti tuleb olla valmis muutusteks ja parandada koostööd Prantsusmaaga, et säilitada stabiilset ja turvalist Euroopat.