Poola valitsus soovib vallandada kõik põhiseaduskohtu kohtunikud | Välismaa

Tere tulemast! Täna me räägime põnevat uudist Poolast, kus valitsus on teinud šokeeriva otsuse vallandada kõik põhiseaduskohtu kohtunikud. See samm on tekitanud rahvusvahelistes ringkondades palju kõneainet ning põhjustanud muret õigusriigi põhimõtete järgimise üle Poolas. Vaidlused selle üle, kas selline teguviis on demokraatlik ja õiguspärane, on laiaulatuslikud ja jätkuvad. Jääge meiega, et rohkem teada saada sellest olulisest arengust Poola poliitikas.

Poola justiitsminister Adam Bodnar teatas, et ta kavatseb esitada parlamendile seaduseelnõu, millega vallandatakse kõik põhiseaduskohtu kohtunikud. Poola valitsuse sõnul soovivad nad pöörata tagasi eelmise valitsuse läbiviidud kohtureformi Euroopa Liidu nõuete täitmiseks, mis on vajalik Poolale mõeldud, kuid hetkel külmutatud EL-i fondiraha vabastamiseks.

Bodnar ütles Financial Timesile, et valitsus soovib lõpetada võimu poliitilise kuritarvitamise põhiseaduskohtu poolt. Selleks vallandatakse kõik 15 kohtunikku, kes pääsesid ametisse nüüdseks opositsiooni jäänud Õiguse ja Õigluse partei (PiS) kaheksa-aastase võimuperioodi jooksul.

“Meie roll on teha kõik, mis võimalik olemasolevate vahendite abil,” ütles Bodnar.

Samas võib endisest PiS-i liikmest Poola president Andrzej Duda vetostada kohtureformi eelnõu, nagu ta on teinud juba uue valitsuse mitme teise seaduse puhul. Duda veto ületamiseks pole koalitsioonil vajalikku 60 protsenti mandaatidest parlamendi alamkojas. Presidendi ametiaeg kestab 2025. aastani.

“Kui ta vetostab [seaduse], siis see jääb tema poliitiliseks vastutuseks, et ta ei soovi tuua tagasi õigusriiki Poola,” kommenteeris vetostamise võimalust justiitsminister.

Poola põhiseaduskohtu praegune koosseis sai ametisse PiS-i võimuperioodi jooksul ning PiS ise kasutas osade vanade kohtunike asendamiseks nende kohustusliku pensionile mineku tingimuste muutumist. PiS-i enda kohtureformi vastu protestisid paljud Poola kodanikud, ulatuslikum protestide laine leidis aset siis, kui uus põhiseaduskohtu koosseis keelustas enamikel juhtudel abordi tegemise.

Kohtu politiseerimist mõistsid hukka ka näiteks Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Seoses kohtureformiga algatati Poola suhtes ka rikkumismenetluse ning Euroopa Liidu Kohus määras Poolale trahvi. Lisaks otsustas Euroopa Komisjon külmutada Poolale mõeldud Euroopa Liidu fondide vahendid.

Põhiseaduskohus ise ütles, et rahvusvahelistel organisatsioonidel pole jurisdiktsiooni Poola seaduste põhiseaduslikkuse üle otsustamiseks.

Kuigi Poola peaministri Donald Tuski valitsus võib eirata põhiseaduskohtu otsuseid, viiks selline käitumine ainult laiema põhiseaduskriisi tekkimiseni. Näiteks ütles Tusk jaanuaris Poola parlamendile, et ta kasutab mõnda muud viisi Poola keskpanga juhi Adam Glapinski karistamiseks väidetava kokkumängu pärast eelmise valitsusega intressimäärade muutmisel vahetult enne oktoobris peetud parlamendivalimisi.

Bondar lisas, et kui Duda blokeerib kohtureformi, siis tuleb sellega oodata järgmiste presidendivalimisteni. Lisaks põhiseaduskohtu koosseisu puudutavale seadusele kavatseb justiitsminister esitada parlamendile veel viis kuni kuus kohtureformiga seotud eelnõu.

Justiitsminister kavatseb tutvustada oma plaani ka oma EL-i kolleegidele. Kohtumiste käigus püüab ta veenda EL-i ametnikke, et Poola suhtes alustatud õigusriigi põhimõtte rikkumise menetlus peab lõppema ning EL-i fondide külmutatud vahendid peavad vabanema.

Kuigi PiS-i juht Jaroslaw Kaczynski nõudis eelmisel kuul erakorralisi parlamendivalimisi, ei usu Bodnar, et need tegelikult leiaks aset. Sellele viitab ka Duda otsus heaks kiita Poola riigieelarve, kuigi president suunas eelarve põhiseaduskohtule menetlemiseks pärast sellele allakirjutamist. Põhjuseks on PiS-i langev toetusreiting ja koalitsiooni toetuse kasv arvamusküsitlustes.

“Ilmselt pole Õiguse ja Õigluse partei toetus nii kõrge, et riskida uute valimistega,” ütles Bodnar.

Justiitsminister lisas, et Duda võib hakata parandama suhteid Tuskiga, lootes pääseda mõnele rahvusvahelisele ametikohale Poola esindajana pärast oma presidendiaja lõppu.

Lõppkokkuvõttes on Poola valitsuse soov vallandada kõik põhiseaduskohtu kohtunikud äärmiselt murettekitav. See samm tähendaks põhiseadusliku õiguse süsteemi destabiliseerimist ja õigusriigi põhimõtete rikkumist. Selline otsus kahjustaks usaldust õigussüsteemi vastu ning vähendaks kodanike õigusi ja vabadusi. Rahvusvahelise kogukonna ja ka Eesti peaksid jälgima olukorda Poolas väga hoolikalt ning vajadusel väljendama selget hukkamõistu selliste meetmete vastu. Õigusriigi põhimõtted on olulised kogu Euroopas ja nende kaitsmine on ühine kohustus.