Põllumajandus-kaubanduskoja juht: Eesti põllumeestel pole praegu põhjust protestida | Majandus

Tere tulemast Eesti põllumajandus-kaubanduskoja maailma! Siin saavad põllumehed ja kaubandusettevõtted kohtuda ning vahetada kogemusi ning teadmisi. Viimastel päevadel on ka meie juht välja toonud, et Eesti põllumeestel ei ole praegu põhjust protestida. Meie eesmärk on aidata meie põllumehi ja kaubandusettevõtteid, et edendada Eesti põllumajandust ja kaubandust nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Ootame teid avasüli meie kojaga liituma!

Eesti valitsus ei ole praegu selliseid samme astunud, mis muudaks põllumeeste olukorra raskemaks ning seetõttu ei ole neil hetkel ka põhjust tänavatele protestima tulla, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

“Streigid (paljudes teistes Euroope riikides – toim.) on alanud mingite konkreetsete otsuste ajel. Ehkki paljuski need erinevad muutused mõjutavad ka meie põllumehi, siis täna meil ei ole konkreetselt sellist valitsuse tasemel otsust, millele võiks (protest) järgneda. See on võib-olla põhjus, miks Eesti põllumehed ei ole tänavatel,” rääkis Noot esmaspäeval “Välisilmas”.

Noot selgitas, et näiteks Prantsusmaal, Belgias, Poolas, aga ka Lätis ja Leedu on suurel määral tegemist peretaludel põhineva põllumajandustootmisega, millega on seotud perekonnad ja mille taga põlvkondade pikkune töö ning praegu toimuvad muutused on need inimesed oma tuleviku pärast muretsema pannud.

Noot tõi välja mitu erinevat põhjuste rühma, mis põllumehi häirivad, kuid kõigi ühine taust on see, et need vähendavad farmerite sissetulekuid ja halvendavad konkurentsiolukorda.

Üheks selliseks näiteks on valitsuste tegevus lisaraha leidmiseks riigieelarvesse, mistõttu mõnel pool vähendatakse põllumeestele antud soodustusi. Nii tõsteti Lätis puu- ja köögiviljadele kehtinud vähendatud käibemaksumäära, mis toob lisatulu ka eelarvesse, Saksamaal aga tahab valitsus lõpetada põllumeeste kasutatava erimärgistusega diislikütuse soodustuse.

“See mõjub üldisele konkurentsikeskkonnale – satud halvemasse positsiooni kui on sinu naabrid,” tõdes Noot.

Lisaks karmistab üldist konkurentsi ka kolmandatest riikidest tulev, lisas ta.

Omaette teema on ka Euroopa Liidus rohepöördest tulenevad ettepanekud, mille tagajärjel muutuksid põllumeeste tootmistingimused keerulisemaks. See hõlmab näiteks pestitsiidide ja kemikaalide vähendamist, maakasutusega seotud piiranguid, muid erinevaid keskkonnale suunatud meetmeid.

“Need toovad põllumeestele kaasa lisakohustusi ja tavapäraselt ei kaasne lisakohustustega lisahüvitised. Ja mõned riigid on ka otsustaud ennaktempos rohepöördega seonduvaid kohustusi endale võtta. Näiteks Belgias otsustas valitsus vähendada loomakasvatust 30 protsenti, et heitmeid vähendada. Prantslased jällegi ütlesid, et lõpetame pestitsiidide kasutamise üldse ära. Need on teise komplekti näited, mis samuti mõjutavad konkurentsivõimet,” selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juht.

Noot rääkis, et kui Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on olnud kogu aeg muutumises ja 1950ndatel, kui ühine põllumajanduspoliitika tekkis, siis oli see suurel määra suunatud just ettevõtjate sissetulekute suurendamiseks, et toidutootmine oleks sellisel tasemel ning inimesed nälga ei jääks.

“Täna on põllumajanduspoliitika kogu aeg muutunud n-ö keskkonna poole oma meetmetega – elurikkuse meetmed, keskkonnasõbralikku majandamist toetavad meetmed, loomade heaolu, taimetervis, üldine looduskeskkonna seisundi parandamine. Täna liigub see kogu aeg sinnapoole,” selgitas ta.

Seetõttu ongi mitmes riigis farmerid proteste korraldanud, liiklust takistanud, et oma muresid häälekamalt väljendada ja ka edu saavutanud, rääkis Noot. “Neil tõenäoliselt on mõju, sest need on häälekad. Ma olen absoluutselt kindel, et ettevõtjad ise ja ettevõtjate organisatsioonid on valitsusega ka dialoogi pidanud, aga täna pole see hääl olnud piisavalt tugev. Eks selline streik või traktoritega liikluse takistamine või teede sulgemine on ju äärmuslikud abinõud, mille proovitakse ühiskonna tähelepanu võita,” tõdes ta.

Intervjueeris Tarmo Maiberg

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus usub, et Eesti põllumeestel ei ole hetkel põhjust protestida. Ta rõhutas, et põllumajandussektoril on olnud mõningaid väljakutseid, kuid valitsus on võtnud meetmeid, et toetada põllumajandust ning leida lahendusi probleemidele. Sõrmus julgustas põllumehi keskenduma oma tegevuse efektiivsusele, jätkama koostööd valitsusega ning püüdlema turuarengu poole. Seejuures on oluline, et nii valitsus kui ka põllumehed leiaksid tasakaalustatud lahendusi, mis toetavad sektori jätkusuutlikkust ja arengut.