Politico: EPP tegi von der Leyeni survel kannapöörde kliimapoliitikas | Välismaa

2272977ha87ft24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime tähtsast teemast, mis puudutab kogu Euroopat – Euroopa Rahvapartei (ERPP) teeb suure kannapöörde kliimapoliitikas, survet avaldades komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poolt. See areng on tõeliselt oluline, kuna kliimamuutuste vastu võitlemine on muutunud üheks kõige pakilisemaks küsimuseks tänapäeva ühiskonnas. Järgmistel päevadel tuleb kindlasti keskenduda sellele, kuidas see muutus mõjutab Eesti ja teiste Euroopa riikide kliimapoliitikat ning milliseid positiivseid muudatusi see kaasa toob. Jääge meiega ja oleme kursis selle olulise arenguga!

Euroopa Parlamendi suurim erakond, paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei, loobus oma varasemast nõudest tühistada sisepõlemismootoriga sõidukite müügi keeld, mis hakkab kehtima alates 2035. aastast. Keelu suureks toetajaks on EPP eeldatav esinumber Euroopa Parlamendi juunikuistel valimistel, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Euroopa Liit on leppinud von der Leyeni eestvedamisel kokku, et alates 2035. aastast keelatakse EL-is sisepõlemismootoriga sõidukite müük. Samas olid selle keelu vastu paljud von der Leyeni kodupartei EPP poliitikud, kelle soovil lisati nõue keeld tühistada EPP valimisprogrammi mustandisse.

Ometi puudub uues valimisprogrammi mustandi versioonis, mis valmis 14. veebruaril ja mida nägid Politico ajakirjanikud, nõue loobuda sisepõlemismootoriga sõidukite müügi keelustamisest. Kui erakond kinnitab valimisprogrammi praegusel kujul Bukarestis märtsi alguses peetaval kongressil, oleks tegemist suure võiduga von der Leyenile.

EPP ei soovinud kommenteerida Politicole oma valimisprogrammi.

Samas langeb Politico käsutusse jõudnud tekst kokku von der Leyeni kolmapäeval tehtud kommentaariga.

“2035. aastaks peab olema null [uutest sõidukitest pärinevaid] heitmeid,” ütles von der Leyen. Samas meenutas komisjoni juht keelu kriitikutele, et transpordis kliimaneutraalsuse saavutamist taotlevat meedet vaadatakse nagunii üle 2026. aastal.

Esmaspäeval teatas von der Leyen, et ta kavatseb kandideerida teiseks ametiajaks Euroopa Komisjoni presidendina ning ta teeb seda just EPP esinumbrina.

Loe rohkem:  Sõja 703. päev: Scholz ja Biden kohtuvad, et arutada abi Ukrainale | Välismaa

Von der Leyeni esimese ametiaja jooksul vastu võetud Euroopa rohelepe on tekitanud pingeid EPP-s. Siiski lubab erakond oma valimisprogrammi mustandis jätkata roheleppe elluviimist.

“Me tahame arendada Euroopa rohelepet edasi. Rohelepe pole meile uus ideoloogia nagu seda esitlevad rohelised või sotsialistid, see on jõukama, innovaatilisema, konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma Euroopa iseloomulik tunnus, mida EPP toetab,” seisab valimisprogrammi mustandis.

Ka EPP president Manfred Weber, kes on varem kritiseerinud mitmeid roheleppe poliitikaid, avaldas sellele oma toetust.

“Rohelepe on EPP lepe,” ütles Weber kolmapäeval.

Valimisprogrammi mustandis tuuakse siiski välja, et erakond peab positiivsete stiimulite poliitikat ettekirjutustest palju tõhusamaks heitmete vähendamisel.

In conclusion, the pressure from the European People’s Party (EPP) has caused a major turnaround in climate policy. The influence of Ursula von der Leyen has prompted a shift in the EPP’s stance on climate action, signaling a potential step forward for the party in terms of environmental policy. This shift could have significant implications for Estonia and the rest of the EU, as it demonstrates a willingness to prioritize climate issues on the political agenda. It will be interesting to see how this change plays out in the coming months and years, and what impact it will have on Estonia’s own climate policies.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga