Tere tulemast Eestisse! Viimaste uudiste kohaselt on Vene president Vladimir Putin väljendanud soovi destabiliseerida Saksamaad infolekke kaudu. See on tekitanud palju küsimusi ja muret kogu maailmas. Putin püüab kasutada infokampaaniat Saksamaa vastu, et saavutada oma poliitilised eesmärgid. Arvatakse, et see võib mõjutada oluliselt Euroopa Liidu stabiilsust ja julgeolekut. Mis võivad olla selle sündmuse tagajärjed? Kas see võib mõjutada ka Eestit? Jätkame uudiste jälgimist ja oleme valmis arutama, kuidas see võiks mõjutada meie riiki.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius süüdistas pühapäeval Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit katses tekitada lõhestatust Saksa relvajõudude konfidentsiaalse jutuajamise lekitamisega Ukraina sõja kohta.
38-minutiline kõneluste salvestus postitati reede õhtul Venemaa sotsiaalmeediasse. Jutuajamisest osavõtjad arutasid Saksamaal toodetavate Taurus rakettide võimalikku kasutamist ja nende potentsiaalset mõju.
Jutuajamine hõlmas ka kaugmaarakettide kasutamist, mida on Ukrainale tarninud Prantsusmaa ja Suurbritannia.
Pistorius avaldas lootust, et Putin ei suuda segadust külvata. “See on osa infosõjast, mida Putin peab,” lisas ta.
Pistoriuse sõnul ei ole ta teadlik ühestki teisest infolekkest relvajõududes.
Ta ütles, et ootab ära selle juhtumi uurimise tulemused, enne kui otsustab, mida edasi teha.
Ukraina on pikka aega palunud Saksamaalt Taurus rakette, mille lennukaugus on kuni 500 kilomeetrit.
Kantsler Olaf Scholz on seni keeldunud rakettide tarnimisest kartuses, et see võib viia konflikti eskaleerumiseni tuumarelvi omava Venemaaga.
Saksamaa Taurus rakettide saamine annaks Ukrainale ulatusliku löögijõu.
Prantsusmaa ja Suurbritannia on tarninud Kiievile SCALP või Storm Shadow rakette. Mõlema lennukaugus on umbes 250 kilomeetrit.
Lugu Pistoriusest ja Putini väidetavast kavatsusest destabiliseerida Saksamaad infolekke abil näitab keerulist ja ettearvamatut olukorda meie naaberriigis. Sellised tegevused võivad tõsiselt kahjustada riikidevahelisi suhteid ning tekitada segadust ja ebastabiilsust Euroopas tervikuna. Oluline on, et rahvusvahelised jõud ühineksid selles küsimuses, et tõkestada selliseid agressiivseid tegevusi ja säilitada rahu ja stabiilsust regioonis. Samuti tuleb jätkuvalt jälgida ja uurida olukorda ning olla valmis tegutsema vastavalt vajadusele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus