Tere tulemast Eesti Kunstigaleriisse! Meil on rõõm esitleda teile uut näitust “Tsüanookeanid”, mis ärgitab külastajaid mõtlema inimese vastutusele planeedi ees. Kunstnikud on loonud hämmastavad pildid, mis kujutavad ookeanide ilu ja haavatavust. Näitus kutsub vaatajaid üles kaaluma, kuidas meie igapäevased otsused ja tegevused mõjutavad meie planeeti ning milline roll on inimestel selle kaitsevalvuritena. Tule ja avasta selle inspireeriva näituse sügavam sõnum ning mõtle kaasa keskkonna säilitamisel!
Kai kunstikeskuse 2024. aasta avas Tumas A. Laitineni ja Kristina Õlleki näitus “Tsüanookeanid”, mille fookuses on mereökoloogia, kliimamuutused ja liikide kohanemine.
Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Kai näitus on kunstnike esimene duoprojekt.
Laitineni müütilise alatooniga teosed uurivad sümbiootilisi protsesse ning lähtuvad mutualismi ideest. Laitineni inspireerivad erinevad bioloogiateooriad ja müüdid, kuid tema teosed ei ole pelgalt bioloogilised uurimused, vaid vaatlevad lähemalt keerukate ja elust pakatavate ökosüsteemide sees toimuvaid põimumisi.
Kais on tervikuna eksponeeritud Laitineni 2016. aastal alustatud klaasist skulptuuride seeria “Ettepanek kaheksajalale”, kusjuures uusimad neist on valminud 2024. aastal. Lisaks toimub kunstniku 2023. aasta detsembris Okinawa teadus- ja tehnoloogiainstituudis filmitud teose esmaesitlus, mis jälgib, kuidas magavate kaheksajalgade värv muutub. Laitinen on aastaid uurinud peajalgsete käitumist vaadeldes liikide kujumuutmise võimet (ingl k shapeshifting) ja metamorfoosi, keskendudes kohanemisele ning neuroplastilisusele.
Omavahelises dialoogis loovad Õllek ja Laitinen sünergilise installatsiooni, mille juurde kuuluvad ka ultraheli ja veeaur, mis võib vaatajas tekitada tunde nagu oleks ta vee all. Õlleki viimase kuue aasta loomingu keskmes on mereökoloogia, lähenedes sellele nii teaduslikult, spekulatiivselt, isiklikult kui geopoliitilisest. Kai kunstikeskusesse loodav uus installatsioon keskendub Läänemerele ning Õllek loob selleks kunstlikult kasvatatud meresoolast, tsüanobakteritest ja rohelisest fluorestseeruvast pigmendist koosnevad teosed. Spetsiaalselt ehitatud akvaariumites kasvab ja kohaneb Õlleki soolainstallatsioon kogu näituse vältel.
Üheskoos räägivad kunstnikud loo, mis ärgitab vaatajat mõtisklema, milline on ühine vastutus meie kõigi lahutamatuks osaks oleva planeedi ees ning kas inimene on liigina võimeline muutusteks ja kohastumusteks, mida keskkonna-alased väljakutsed nõuavad.
Kokkuvõttes võib öelda, et kunstniku looming “Tsüanookeanid” paneb meid sügavamalt mõtlema inimese vastutusele planeedi ees. Pildid kujutavad õrna ja habrast ookeani ning meie kohustust seda kaitsta ja hoida. See kunstiteos on oluline meeldetuletus meie vastutusest looduse ees ning kutsub meid üles tegutsema selle nimel, et säilitada meie planeet tulevaste põlvede jaoks. Kunstil on võime panna meid mõtlema ja tegutsema ning “Tsüanookeanid” on selleks suurepärane näide.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus