Peking piirab hiinlaste võimalusi investeerida välismaale | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Pekingi otsus piirata hiinlaste võimalusi investeerida välismaale on tekitanud suurt segadust ja muret üle maailma. Hiina majanduse kiire kasv on toonud kaasa suure hulga välisinvesteeringuid, kuid uued piirangud on tekitanud küsimusi selle kohta, kuidas see mõjutab rahvusvahelist äritegevust. Kuidas see mõjutab Eestit ja teisi välisriike? Kuidas saame kohaneda ja jätkata edukat äritegevust Hiinaga? See on oluline teema, mille üle arutada ja mõelda.

Hiina võimud piiravad aina rohkem oma kodanike võimalusi investeerida välismaale suunatud fondidesse, püüdes sundida hiinlasi ostma kodumaiste ettevõtete aktsiaid.

Umbes kolmandik Hiina fonde, millel oli seni lubatud investeerida välismaale, teatasid kolmapäeval avaldatud aruannetes, et nad piirasid või koguni lõpetasid osakute müüki jaeinvestoritele. Väidetavaks otsuse põhjuseks on soov stabiliseerida oma tegevust ning kaitsta investorite huve.

Üks Pekingis tegutsev fondijuht ütles Financial Timesile aga, et Shanghai börsi esindajad edastasid talle mitteformaalse korralduse vähendada välismaiste investeerimistoodete müüki jaeinvestoritele.

Hiina võimud on püüdnud alates eelmise aasta keskpaigast piirata Hiina peamiste börsiindeksite langust, mida süvendas välismaiste investorite lahkumine ning kodumaiste investorite soov osta välismaiseid aktsiaid.

Financial Times kirjutas juba augustis, et mitmed suurimad Hiina investeerimisfondid lähenesid juba toona võimude poolt seatud välismaiste investeeringute kvoodi ülemmäärale.

Hiina võimud lubavad seaduslikult osta välismaiseid aktsiaid ainult pankadel, maakleritel ja varahaldajatel, investeerides Kvalifitseeritud Kodumaise Institutsionaalse Investori (QDII) skeemi kaudu. Skeemi investeeringute maht on piiratud valitsuse seatud kvoodiga, mis püsib juba kahe aasta jooksul peaaegu muutumatuna. 2023. aasta lõpus oli kvoodi maht 166 miljardit dollarit ning see jaotus 186 erineva panga ja investeerimisfondi vahel.

Piirangu tulemusena ostsid paljud Hiina jaeinvestorid välismaiseid aktsiaid turuhinnast palju kallimalt, sest kvoodi maht on piiratud. Kvoodi eesmärk on takistada kapitali väljavoolu Hiinast.

Väljaandega suhelnud maaklerite ja fondijuhtide sõnul nõudsid Hiina võimud ennekõike USA ja Jaapani indeksfondidesse investeerimise peatamist.

Lisaks püüab Hiina valitsus peatada kodumaiste ettevõtete aktsiahindade langust. Näiteks keelasid võimud osadel institutsionaalsetel investoritel, nende seas mitmel suurel pangal, Hiina aktsiate müümise.

Piirangud laienevad ka eraettevõtetele, millel keelatakse osadel päevadel müüa rohkem Hiina aktsiaid, kui nad samal päeval ostavad.

Vaatamata võimude pingutustele on Hiina peamine börsiindeks CSI 300 langenud alates selle aasta algusest pea viis protsenti. Põhjuseks peetakse investorite ebakindlust Hiina majanduse väljavaadete suhtes.

Kokkuvõttes näitab artikkel, et Hiina valitsus on kehtestanud uusi piiranguid välismaale investeerimisele ning püüab kontrollida oma kodanike raha väljavoolu. See võib mõjutada ka Eestit ja teisi välisriike, kuna Hiina on üks suurimaid välisinvestoreid maailmas. Oluline on jälgida, kuidas need piirangud mõjutavad rahvusvahelist äritegevust ja välisinvesteeringuid ning vajadusel kohandada oma strateegiaid vastavalt. Samuti võivad need piirangud pakkuda uusi võimalusi kohalikele investoritele ning tugevdada kohalikku majandust.