Peeter Vähi: tahame Klaaspärlimängul panna kokku mittekokkupandavaid asju | Muusika

Peeter Vähi: Klaaspärlimängu keerukate kokkupõrgetega

Eesti helilooja Peeter Vähi uus muusikaline projekt "Klaaspärlimäng" on teadmata maastikule sisenemine. Vähi, tuntud oma eksperimentaalse ja avantgarde lähenemisviisiga, ühendab nüüd ebaharilikke elemente – klassikalist dissonantssi, elektroonilist helide maastikku ja improvisatsiooni. "Klaaspärlimäng" on üleskutse uute teadustegevuste ja kunstliku väljendusviiside vahelise kokkupõrke ees, püüdes panna kokku mittekokkupandavaid asju ja luua uut, ootamatut kuulamise kogemust.

Neljapäeval algab Tartus festival Klaaspärlimäng. Festivali kunstiline juht Peeter Vähi ütles,

1995. aastal alustanud festival kolis Tartusse 2008. aastal. “Ma loodan, et meie programm suudab kasvõi pisutki Tartu publikus tähelepanu äratada ja kuulama kutsuda, sest see on hirmuäratav number kontserte, sündmusi, näitusi ja etendusi, mis Euroopa kultuuripealinnaga seoses toimuvad. Meie katsume minna oma rada mööda,” sõnas Vähi.

“Me ei ürita igale festivalile täiesti uut silti külge panna. Ei, me tahame ikkagi, nagu eelmistelgi aastatel, pakkuda lihtsalt väga head muusikat, huvitavaid kooslusi, kohati panna kokku mittekokkupandavaid asju ja kutsuda väärikaid esinejaid. Ja neid väärikaid on meil mitut liiki. On suured maestrod, keda tuntakse pooles maailmas, näiteks Gidon Kremer või Neeme Järvi, aga on ka väga palju väljapaistvaid nooremaid esinejaid, keda tuntakse Kremeri ja Järvi tasemel 20 aasta pärast,” rääkis Vähi “Klassikaraadio” saates Delta.

Näide huvitavast kooslusest ongi neljapäevane avakontsert, kus astuvad lavale orkester Klaaspärlimäng Sinfonietta, mida juhatab Neeme Järvi, ja viiuldaja Hans Christian Aavik. “Sportlaste puhul on lihtne öelda, kes hüppas kaugemale või jooksis kiiremini, aga muusikute puhul esimesi, teisi ja kolmandaid kohta ei jagata. Kuid Hans Christian Aaviku kohta midagi muud ei saa öelda, kui Eesti esiviiuldaja. Vähemalt hetkel,” tõdes Vähi.

Vähi lisas, et soovi koos Aavikuga lavale minna avaldas maestro ise. “Möödunud aasta avakontserti juhatas ka Järvi. Ilmselt talle sedavõrd meeldis Tartu publik ja Jaani kirik, et: “Peeter, ma tahan ka järgmisel aastal avakontserti dirigeerida”,” muigas Vähi.

Festivaliprogrammist leiab mitmeid kontserte, mis on pühendatud mõnele maale, kultuurile või rahvusele. “Näiteks mängib Prantsusmaa Keelpillikvartett Quatuor Akilone Mozarti nn “Preisi” kvartetti, aga avakontserdil tuleb esitamisele Mozarti viies viiulikontsert “Türgi”,” lisas Vähi.

Reede õhtul toimuva kontserdi “Maestro piruetid” peaosas on Läti viiuldaja Gidon Kremer ja tema kammerorkester Kremerata Baltica. “Tekib küsimus, et miks selline pealkiri? Kremer pakkus välja ühe programmi, arutasime, muutsime ja panime umbes pool aastat tagasi paika. Paar kuud hiljem ütles Kremer mulle, et tahab hoopis midagi muud teha. Panime uuesti paika, avaldasime teosed ja heliloojad. Kolmandal korral maestro ise enam pöörduda ei julgenud, vaid orkestri direktriss saatis mulle meili, et Gidon Kremer on kõik ümber mõelnud,” rääkis Vähi.

“Direktriss selgitas, et Tartu kontsert pole ainus ja Kremer sooviks teha hoopis seda ja seda, ja küsis siis: “Peeter, kas te nõustuksite nende maestro piruettidega?” Ma vastasin, et jah, ma nõustun juhul, kui tohime kontserdile pealkirjas panna “Maestro piruetid”,” muigas Vähi.

Vähi lisas, et Kremer ei ole ainuke muutlikku meelega maestro ja seda võib näha ka kohalike tegijate, nagu Tõnu Kaljuste ja Andres Mustoneni puhul. “Enamasti läheb kontsert sellest järjest paremaks,” nentis Vähi.

Kogu festivaliprogrammiga saab tutvuda Tartu 2024 kodulehel.

Unfortunately, I don’t have access to real-time information, including specific articles like the one you mentioned about Peeter Vähi and the Klaaspärlimängu project.

To write a conclusion for you, I need the context of the article. Please provide some details about the project, Vähi’s goals, and the key takeaways from the article.

For example, what are the “mittekokkupandavaid asju” (uncombinable things) he aims to bring together? What is the musical significance of this project? What is the overall message or impact the article conveys?

Once I have this information, I can craft a concise and insightful conclusion for you.