“Pealtnägija”: Eesti tumeaine korüfee tõi komandeeringust rokkmuusikat | Universum

Tere tulemast Eestisse! If you’re a fan of rock music and interested in the mysterious world of dark matter, then you’re in for a treat. The Estonian television show “Pealtnägija” recently featured a prominent dark matter researcher who also happens to be a rock musician. Their travels and experiences have inspired a unique blend of science and art that promises to take us on a journey through the universe. Get ready to be entertained and enlightened as we explore the depths of space and the realms of music with this intriguing individual.

Lisaks 95. eluaastale täitub Einastol tänavu ka 75 aastat teaduses ja 50 aastat märgilisest artiklist, kus tutvustas ta rahvusvahelisele üldsusele tumeaine kontseptsiooni. Koos samal ajal USA-s Vera Rubini töörühma tehtud uuringutega aitas see juurutada arusaama, et universumist leiduvast ainest on nähtav vaid 15 protsenti. Ülejäänu, muu hulgas galaktikate ja universumi suurimate struktuuride koos hoidmiseks tarviliku massi olemusest ei tea aga teadlased suurt midagi.

“Tegelikult suurem osa aega ikka lähebki galaktikatele ja universumile mõtlemisele, aga eks tuleb mõelda pereasjadele ka. Nüüd tuleb leida õige tasakaal.”
– Jaan Einasto

Astronoom tegeleb ilmaruumi suurimate mõistatuste lahendamisega tänapäevani. “Tegelikult suurem osa aega ikka lähebki galaktikatele ja universumile mõtlemisele, aga eks tuleb mõelda pereasjadele ka. Nüüd tuleb leida õige tasakaal,” sõnas Einasto.

Riina Einasto sõnul on tema isa uudishimu raske ülehinnata. “Isa on mul nii lahe, nii siiras, nii lihtne tegelikult. Ta vaimustub nii paljudest asjadest, et olen pidevalt näinud seda, kuidas tal löövad silmad särama ja ta on väga elevil,” märkis Riina Einasto.

Murrang läbi raudse eesriide

Lõuna-Eestist Läti piiri äärest pärit Jaan Einasto jõudis teaduse juurde juba 13-aastaselt, kui kooliõpetajast isa kinkis talle astronoomiateemalise raamatu. See innustas noort niivõrd palju, et läks juba koolipoisina Tartu Observatooriumisse ja sai võimaluse õppida kõrvuti tudengitega. “Observatooriumi juhataja kutsus mind oma loengutele ja ma läksingi. Olin alles 14-aastane, aga tal olid nii selged loengud, et sain neist aru. See määras selle elutöö,” meenutas Einasto.

Seejärel tudeeris Einasto ülikoolis astronoomiat ja asus tööle Tartu Observatooriumisse, kus tegutseb tänini. Teiste seas tema panusel rajati 1964. aastaks Tõraverre observatoorium ja sinnasamasse töötajatele mõeldud kortermajad, kus Einasto praegugi elab. Tõravere on olnud astrofüüsiku koduks 63 aastat. Sealsamas sirgusid suureks tütred Maret ja Riina ning poeg Indrek.

Praeguseks üle 300 teadusartikli kirjutanud Einasto jõudis oma suurimate teadusavastusteni 1970. aastatel. Aastal 1974 suutis ta Nõukogude süsteemi mitmekihilist tsensuuri trotsides avaldada ligemale kümme aastat kestnud teadustöö tulemusel ajakirjas Nature artikli, et universum püsib oma praegusel kujul koos suuresti tänu tumeainele. “Selgub, et maailmas on lisaks tavalisele ainele, millest meie kõik tehtud oleme, veel niisugune tume ja nähtamatu aine, mis graviteerub. Seda on kümme korda rohkem kui tavalist ainet,” selgitas astronoom.

Ehkki lisamassi vajadusele viitavaid anomaaliaid olid teadlased märganud juba varem, suutis Einasto astronoomidele selgeks teha, et tegu on tõsise ja olulise probleemiga. Mõned aastad hiljem kogunes Tallinnas sümpoosionile maailma galaktikauurijate ja kosmoloogide esindus. Ettevaatlikkusest pühendasid korraldajad selle “Universumi makrostruktuurile”.

Ühtlasi viisid tumeaine otsingud arusaamani, et universumis eksisteerib tõepoolest mingi korrapärane struktuur. “Varem arvati, et galaktikate jaotus universumis on enam-vähem juhuslik. Tuleb aga välja, et see ei ole juhuslik. Sel on niisugune filamentaarne või niisugune niidistik. See lihtsalt näitas seda, et nii universumi ehitus kui ka areng ja loomus on rikkalikum,” märkis Einasto.

“Kaks korda on mul olnud koos kolleegidega niisugune tunne, me oleme roninud nagu mäe tippu ja järsku avaneb meie ees täiesti uus maailm, mis oli enne varjatud mäe taga.”
– Jaan Einasto

Kuigi avastused ei sündinud üleöö, vaid oli kümneid aastaid väldanud töö tulemus, tekitasid nihked arusaamas Einasto sõnul kustumatuid mälestusi. “Kaks korda on mul olnud koos kolleegidega niisugune tunne, me oleme roninud nagu mäe tippu ja järsku avaneb meie ees täiesti uus maailm, mis oli enne varjatud mäe taga. Ikka niisugune täitsa võimas tunne on,” meenutas astronoom.

Kosmiline muusika

Jaan Einasto tunnistas, et kohati nõudis töö pereelult oma lõivu ja ta polnud ideaalne pereisa. “Ma olin vahepeal ikka väga-väga tööga hõivatud ja põhiline raskus oli siis abikaasale Liial. Me nagu täiendasime üksteist. Ta oli nii-öelda pereasjades minust hoopis taibukam ja kõigis nendes asjades ma täielikult usaldasin teda,” sõnas astronoom.

Samuti ei anna ta endale tänini andeks, et sõitis pool aastat pärast abiellumist pikale lähetusele, jättes noore naise meeleheitlikult kodulävele. “Kui me juba koos olime, siis ta väga vajas inimlikku lähedust ja seda me üksteisele pakkusime. Kui ma siis ära läksin, siis oli see talle väga raske,” meenutas Einasto.

Riina Einasto sõnul võis isa teda lapsepõlves nii ehmatada kui ka üllatama panna. “Me kasvasime tiigi ääres, aga oli jõgi, kuhu sai ilusti jalgupidi sisse minna. Kõik Tõravere pered jalutasid seal jõe ääres, meie ka. Ühel hetkel isa võtab mu sülle ja viskab vette. Ju siis isal tuli pähe, et nüüd on see aeg tütar ujuma õpetada, aga tal ei tulnud meelde seda mulle rääkida. Ta lihtsalt tegi. Oli ehmatus, hirm ja viha – no mis asja ta teeb nii ja siis ma ujusin,” sõnas ta.

Teisel juhul tuli isa talvisel hilisõhtul rongile vastu ning hakkas temaga koos koju minnes näitama järjest tähtkujusid. “Isa teadis nii palju ja see oli mulle üllatus, sest ma teadsin, et isa on mingi suur ja tähtis teadlane. Tema vaatab galaktikaid, mitte seda, mis on palja silmaga taevas näha. Ta äkki teadis aga neid tähtkujusid, üritasin neid meelde jätta ja siis ma imetlesin oma isa,” meenutas Riina Einasto.

Lisaks on Jaan Einasto suuremat sorti melomaan. Muusika viis ta kokku ka oma tulevase abikaasa Liiaga, kellega kohtusid nad klassikalise muusika kontserdil ja olid abielus 52 aastat, kuni ta 2003. aastal siit ilmast lahkus. Kui esialgu oli Einasto vaid klassikalise muusika austaja, siis 1970. aastatel jäi tema kõrvu midagi karmimat.

Samal ajal juhtusid tema lapsed teismeliseks saama. “Oleks see lihtsalt kerge muusika olnud, aga rokkmuusika. Ta lindistas oma väliskomandeeringutes seda raadiost ja koju tulles olid tal seda kassetid täis. Meie muidugi teadsime, mis see on, aga sellel ajal ju ei olnud võimalik kuskilt neid plaate saada. See oli nii äge,” sõnas Riina Einasto

“Oleks see lihtsalt kerge muusika olnud, aga rokkmuusika. Ta lindistas oma väliskomandeeringutes seda raadiost ja koju tulles olid tal seda kassetid täis.”
– Riina Einasto

“Minu kogus on väga suur hulk väga unikaalseid plaate. Alates 1970. aastast ma korjan ka. Inglise ansambel on mulle eriti meelde jäänud – Pink Floyd. Tema lood on natuke filosoofilise mõttelaadiga,” kinnitas Jaan Einasto

Kuna suur osa muusikast on tal vinüülidel, mille kuulamine tänapäeval on tülikas, digiteeris teadlane enda plaadikogu ise MP3–deks. “Kogu minu muusikakogu, kus on üle 8000 pala, on mul kaasas, tavalises telefonis. Kui mul on tahtmine, siis ma kuulan neid,” lisas Einasto.

Tabamata ja tabatud tunnustus

Karjääri vältel on Jaan Einastot tunnustatud nii mitmete rahvusvaheliste kui ka kodumaiste teenetemärkide ja preemiatega ning liialduseta öeldakse, et tema avastused astronoomias muutsid maailmakäsitlust. Siiski arvavad paljud, et rahvusvahelisel tasandil jäi ta Nõukogude Liidu eripärade tõttu oma Ameerika kolleegide varju.

Einastoga kolme aasta eest kohtunud ja teda fännav Tartu observatooriumi külalisteadur Maria Jose Benito Castano võrdles teda 2019. aastal Nobeli preemia saanud Kanada-USA teadlase Jim Peeblesiga. ” Preemia anti tema panuse eest meie arusaamisse universumi arengust ja kosmose ülesehitusest. Mina arvan, et Einasto panus on olnud sama suur kui Jim Peeblesil. Nad pidanuks saama selle Nobeli preemia kahe peale,” leidis Castano.

“Mina arvan, et Einasto panus on olnud sama suur kui Jim Peeblesil. Nad pidanuks saama selle Nobeli preemia kahe peale.”
– Maria Jose Benito Castano

Einasto pole ainult kuiv teadlane, vaid võtnud elus ette ka teisigi väljakutseid. Muu hulgas tegi ta gastrolli poliitikasse, kui lõi aastatel 2001–2005 kaasa värskelt loodud Res Publica erakonnas. Enda sõnul polnud tal ambitsioon siseneda poliitika kõrgliigasse, vaid anda oma panus teaduse jaoks.

Samas sai Einasto küllalt kiiresti aru, et talle sobib neutraalse teadlase positsioon paremini. Erakonnast lahkudes nentis ta mõttekaaslastega, et Res Publica on kaldunud paremtsentrismist paremäärmuslusse, kus hoolitakse ainult neist, kes ise suudavad läbi lüüa.

“Tehti ettepanek, et ma võtaks enda peale nende teadusprogrammi kujundamise. Käisime peaministri jutul ja saavutasime selle, et teadusrahastus paranes. Seekord oli see üks väheseid kordi, kui see tõesti niimoodi niimoodi juhtus. Nüüd ma ei usu, et peaminister võtaks võtaks teadlasi jutule ja ta on kuidagi liiga heal arvamusel iseendast,” leidis astronoom.

“Tegelikult poliitika on kompromisside kunst, teisiti ei ole demokraatlikus ühiskonnas võimalik. Meil on see tahtmine kompromissile jõuda natuke puudulik.”
– Jaan Einasto

Peamise puudusena võib näha praegu Kaja Kallases thatcher’likke jooni, mis aga Eesti ühiskonda sellisel kujul ei sobi. “Tingimused on mõnevõrra erinevad. Tegelikult poliitika on kompromisside kunst, teisiti ei ole demokraatlikus ühiskonnas võimalik. Meil on see tahtmine kompromissile jõuda natuke puudulik. Vot see on põhiline Eesti poliitika praegu viga,” selgitas Einasto.

Venemaa sissetungile Ukrainasse mõeldes näeb ta aga paralleele teisele maailmasõjale eelnenud olukorraga. “Väga paljuski meenutab see sedasama, mis oli tookord kahe maailmasõja vahel. Sellest nii-öelda õppust võtta oleks väga-väga mõistlik, aga see käib praegu väga-väga visalt,” nentis astronoom.

Jaan Einasto uudishimu universumi olemuse vastu pole aga vaatamata maailma tõrvatilkadele raugenud. Need asjad, millega me praegu tegeleme, on sama probleemide ring, mis mind erutas juba 1980. aastate keskel, aga eks seal ole ikka veel lahtisi otsi. Tööpõld on alati olemas, ega nii-öelda päris tühja otsa ei ole,” kinnitas astronoom.

Vahepeal tegeleb seitsmekordne vanaisa ja neljakordne vanavanaisa igapäevaselt kepikõnniga, sõidab jätkuvalt ise autoga 60 kilomeetri kaugusele maakoju, kirjutab tumeaine teemalise raamatu teist trükki ja pakatab elujõust.

In conclusion, the recent “Pealtnägija” episode about the Estonian dark matter specialist bringing rock music from a business trip has shed light on the multifaceted talents and interests of individuals in Estonia. It was fascinating to see how someone deeply involved in the scientific world also has a passion for music, showing that people are not defined by just one aspect of their lives. This episode serves as a reminder that everyone is capable of pursuing diverse interests and that there is so much more to each person than meets the eye. It was an inspiring and thought-provoking story that further highlights the richness of Estonian culture and its people.