Tulevik on roheline ja see kehtib ka Eesti ettevõtetele. Rohemajandus on muutumas üha olulisemaks ning ettevõtted peavad hakkama tõestama oma rohelisi püüdlusi. See tähendab, et Eesti ettevõtted peavad keskenduma säästvale arengule, taastuvenergiale ja keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele. Jätkusuutlikkus on võtmeks globaalses majanduses ning ettevõtted, kes suudavad tõestada oma rohelist suunda, on konkurentsis tugevamad. Eesti ettevõtted peavad valmistuma roheliseks tulevikuuks ning näitama oma pühendumist keskkonnasõbralikele lahendustele.
Euroopa Komisjoni mõte reklaamides ja etikettidel kõlavad roheloosungid kontrolli alla võtta on meeltmööda ka Eesti kliimaministeeriumile. Samas tõdetakse ministeeriumis, et see, mida kontrollida, nõuab veel täpsustamist.
Kui ettevõte reklaamib oma toodet või teenust keskkonnasõbraliku või kliimaneutraalsena, kasutab ta Euroopa Komisjoni sõnastuses roheväidet. Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik Kristi Loit selgitas, et taoline väide võib ilmuda mitmel eri kujul.
“See võib olla tekst, pilt, erinev graafiline või sümboolne kujutis. Kaasaarvatud erinevad etiketid, kaubamärgid, ärinimed või tootenimed, mis väidavad või jätavad tarbijale mulje, et toote või kaupleja mõju keskkonnale on soodne või puudub või on keskkonnale vähem kahjulik kui teised tooted või teiste kauplejate teenused,” sõnas Loit.
Komisjoni pakutud roheväidete direktiivi järgi peaks iga niisuguse väitega käima kaasas tõestus. See, kuidas tõendamine korraldada, jääks liikmesriigi otsustada.
“Eestis meie visioon on, et keskkonnaväidet saaks tõendada Eesti akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud tõendaja,” sõnas Loit.
Sisuliselt saaksid tööd juurde erasektoris tegutsevad audiitorid. “Need, kes auditeerivad praegu kasvuhoone heitgaaside teemasid ja teisi keskkonnateemasid,” sõnas Loit.
Keskkonnateemade üle teeb Eestis järelevalvet keskkonnaamet, reklaamiseaduse järgimist kontrollib tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Loit pakub, et just viimane peaks edaspidi hakkama kontrollima, kas iga roheväite taga on ikka audiitori templiga tõendusmaterjal.
“TTJA kontrollib, kas väide on tõendatud, kas dokumentatsioon on korrektne. Ja kui TTJA-l jääb pädevust või teadmist puudu, siis ta saab alati kaasata oma valdkonna eksperte kas keskkonnaametist või mõnest muust vajalikust asutusest, kus tal seda vaja teha on,” märkis Loit.
Direktiivi ümber käivatest aruteludest üks keerulisemaid on küsimuses, mida üldse roheväiteks nimetada. Näiteks konkreetsele faktile viitavat väidet “küpsise tootmine on sada protsenti kliimaneutraalne” saab tootmisprotsessi sisse vaadates mõõta ja hinnata. Aga mida teha väitega “küpsis on keskkonna sõber” või väitega “küpsis teeb keskkonnale pai”? Millele toetudes neid väiteid tõendada või vajadusel ümber lükata?
“Täna sellist sõnaselget lahendust direktiivi järgi ei ole. Kuid kindlasti on see asi, millele me läbirääkimiste käigus tähelepanu juhime. Oluline on lahti selgitada, et milline väide on keskkonnaväide, kust jookseb see piir. Et ka meil oleks lihtsal seda oma ettevõtete seas hiljem kontrollida ja järelevalvet teha,” lausus Loit.
Loit tõdes, et mõnele konkreetsele faktile viitavaid väiteid on lihtsam kontrollida. Samas ei usu ta, et direktiiv peaks ainult neid puudutama.
“Kui ma panen sõnaselge mõjutava lause oma toote või teenuse juurde, siis tegelikult see mõjutab lõpuks ka tarbijat. Ja roheväidete direktiivi peamine eesmärk on tagada tarbijale selgus toote keskkonnaväidete osas,” märkis Laus.
Ettevõtjaid ja tarbijaid hakkavad tänased arutelud puudutama alles aastate pärast. Liikmesriikide hinnangud komisjoni ettepanekule hakkavad alles laekuma ja riikide ühise seisukoha kujundamine võtab veel mõned kuud. Kui eelnõu ükskord direktiiviks saab, siis Eesti hinnangul peaks jääma veel kaks aastat, et riigid saaks selle oma õigusesse üle võtta ning siis veel kolm kuni aastat, et ettevõtjad saaks uute oludega kohaneda.
“Et turul juba olevaid tooteid ja nende pakendeid ei hävitataks tõendamata keskkonnaväidete tõttu. Ja et ettevõtetel ja tõendajatel oleks võimalikult maksimaalselt pikk aeg üleminekuks valmistuda,” sõnas Loit.
Kokkuvõttes näeme, et rohelise ettevõtluse tähtsus kasvab jätkuvalt Eestis ning ettevõtetel tuleb üha enam keskkonnasõbralikkust tõestada. See nõuab nii seadusandlike muudatuste kui ka ettevõtete endi aktiivse tegutsemise kaudu. Järjest suurem surve keskkonnaküsimuste lahendamiseks nõuab rohkem innovatsiooni ning keskkonnasõbralikke lahendusi. Ettevõtted, mis suudavad selles valdkonnas edukad olla, saavad mitte ainult parandada oma mainet, vaid ka anda olulise panuse keskkonnakaitse ja säästva arengu edendamisse Eestis.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus