Pangajuht: Eesti läheneb majandusele ühetaoliselt, aga jõukad riigid nii ei tee | Majandus

Tere tulemast Eestisse, kus majandusareng ning finantssektori juhtimine on kuum teema. Viimasel ajal on räägitud palju sellest, kuidas Eesti pangajuhid suhtuvad majandusarengusse võrreldes teiste jõukate riikidega. Kuigi Eesti strateegia on olnud ühtlane, on küsimus selles, kas see lähenemine on jätkusuutlik või peaksime järgima pigem teiste eeskuju. Tule ja saa osa sellest huvitavast arutelust majanduse tuleviku üle Eestis.

Eesti on 30 aastat lähenenud majanduspoliitikale ühetaoliselt ja see on siiani ka toiminud, kuid jõukamad riigid ei tee asju kogu aeg ühtemoodi, ütles LHV panga juht Madis Toomsalu “Esimeses stuudios”.

Toomsalu hinnangul aitaks Eesti majandust suurem sihitatus välisinvesteeringute riiki meelitamisel.

“Me oleme lähenenud asjadele minu arvates ühetaoliselt ja see on meid 30 aastat kandnud päris hästi. Aga kui vaadata ükskõik millist Eestist jõukamat riiki, siis seal ei ole ühetaolist lähenemist majanduspoliitikale. Mida ma selle all mõtlen? Meil on hästi lihtne maksusüsteem, lihtne erinevate toetuste süsteem ja seal on väga tugevad plussid. Aga kui näiteks vaadata välisinvesteeringuid, kuidas meist rikkamad riigid toimetavad, siis väga sihitud pakumistega otse ettevõtete vastu,” rääkis ta.

“See pole selline abstraktne programm, vaid konkreetne ettevõte, konkreetne toetus, tasuvusaeg kusjuures on ülilühike. Ettevõte teeb oma investeeringud, maksab maksud, palkab tööjõudu ja kaudsete tuludena toob siia oskusteabe ja kõik muud ka,” lisas Toomsalu.

Ta selgitas, et niisuguse välisinvesteeringute meelitamise vastuargument on siin tavaliselt see, et Eesti riigil ei ole selle jaoks raha. Toomsalu sõnul selleks aga ülisuuri summasid ei kulu ja Eesti riigil on tegelikult see raha olemas.

“Näiteks paarkümmend miljonit – suhteliselt juhuslik näide –, jagad kahe või kolmega, saad seitse või 10 miljonit eurot. See on globaalselt ka ülisuur raha, et tuua siia mingi konkreetne investeering. Need näited, kuidas Eestist on ära mindud, on sellise suurusjärgu summade pärast. Eesti riigil on see raha olemas. Ja vastukaaluks võib ju alati kokkuleppida, mis investeeringud, mitut töökohta ja kõike seda me ootame ja saab seda maksutulusse arvutada. Ja ausalt öeldes on see väga hea investeering ka sisulise matemaatika ja tootluse mõttes. Me peaksime sellele rohkem mõtlema,” selgitas ta, et Eesti peaks rohkem võitlema.

“Võidelda tuleb nii proaktiivselt sõnumitega käies, aga natuke raha ka investeerides. Aga jah, seal taga on see, et me teeme asju ühtemoodi. Jõukamad riigid ei tee asju ühtemoodi kogu aeg,” lisas ta.

Valitsusel on plaan kahekordistada Eesti majandus aastaks 2035. Toomsalu hinnangul on see tehtav, kuid lisaks suurele plaanile peab olema ka lühemaajalisi sisulisi plaane.

“Kõik algab sellest, et sul on plaan ja visioon. Aga samas on sinna visiooni kirjutatud asjad, millest ettevõtjad on rääkinud kohati paarkümnend aastat. Eesti riigi tulud on rohkem kui 80 protsendi ulatuses tööjõu- ja tarbimismaksud. Tarbimismaksud tulevad palga pealt, palk tuleb ettevõtetest, tööjõud tuleb ettevõtest. Asjad algavad ettevõtetest, nad on rääkinud täpselt sama juttu. Nüüd see on pandud visiooni. Lihtsalt tuleks kuulata ja ära teha,” kommenteeris Toomsalu.

“Aga sellel visioonil on tehniliselt üks nõrk külg. Kuna me oleme samasuguse visiooni teinud ka LHV-le – saada 10 aastaga siin suurimaks pangaks –, siis tagurpidi me oleme selle lahendanud ikkagi iga üksiku aastaplaani osas ka, kes on järgmise aasta plaani eest vastavalt valdkondadele vastutaja. Nimeliselt võiks olla minister ja tähtaeg ja tegevusplaan juurde. Muidu on 12 aastat tulevikku ilma vastutajata ja mis järgmine aasta saab, me ei tea,” lisas ta. 

Kriisist väljume nõrgemana, kuid inimeste majandususaldus on taastumas

Toomsalu hinnangul tuleb Eesti praegusest majanduskriisist välja varasemast nõrgemana. Samas aitab Eestit tema sõnul see, et tööjõuturg on püsinud paindlik.

“Varasemate kriiside õppetund on olnud see, et kui sa lased tööjõuturul kiiresti kohaneda vastavalt vajadustele ja struktuurimuudatustele, siis see on tegelikult hea vundament. Ma arvan, et mingid fundamentaalsed alused on tegelikult head. Me muidugi sõltume hästi palju kaubanduspartneritest. Aga et tulla tugevamana välja, me peame mõnda oma mõtlemisraami muutma ja minema natukene rohkem sihitumaks osades kohtades,” selgitas ta.

Toomsalu tõdes, et majandusstatistika tõenäoliselt läheb esialgu veel veidi halvemaks, näiteks töötuse määr ja raskustesse sattunud ettevõtete hulk, sest see ilmneb viitajaga. Samas on inimeste majandususaldus taastumas.

“Aga uut statistikat loob ju tänane käitumine. Ehk kui vaadata käitumuslikke nurki, siis vaatasime pangastatistikat ka ja me näeme tegelikult erinevate kaardimaksete ja maksete arvu kasvu. Inimeste majandususaldus on hakanud tõusma, hinnad on alla tulnud ehk ostujõud hakkab taastuma,” rääkis ta.

Toomsalu märkis, et ajalugu näitab, et enamus kriisidest lõpeb paari aasta jooksul ning valgus tunneli lõpust paistab.

“Aga Eesti sõltub ju ekspordipartneritest ja kõik muud tegurid ka. Puudu on natuke visiooni ja pealehakkamist ja proaktiivsust. Selged sõnumid ja küll ta tuleb,” lisas ta.

Küsimusele, kas Eesti peaks tulevikus panustama tööstuse asemel rohkem teenusmajandusele, vastas Toomsalu, et jõukal riigil on mõlemat vaja ja neid valdkondi ei tohiks omavahel vastandada.

Kokkuvõttes näib, et Eesti majandus areneb ühtlaselt, kuid see lähenemine võib piirata riigi võimekust jõuda samale jõukuse tasemele kui mõned teised rikkad riigid. Pangajuhi sõnul on oluline, et Eesti uuendaks oma majanduspoliitikat ning julgeks teha vajalikke struktuurireforme, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja inimeste heaolu. Seega on oluline leida tasakaal stabiilsuse ja innovatsiooni vahel, et tagada Eesti pikaajaline majandusedu.