Paljud ühistud ei täida biojäätmete sorteerimise kohustust | Eesti

1935746h41e2t24

Eestis on biojäätmete sorteerimine kohustuslik, kuid paljud ühistud ei täida seda kohustust. See on tõsine probleem, kuna biojäätmed moodustavad suure osa meie prügimassist ja nende õige sorteerimine aitab keskkonda säästa. Lisaks sellele on biojäätmete sorteerimine oluline samm ringmajanduse suunas ning aitab vähendada prügilate koormust. Seega on oluline, et ühistud mõistaksid biojäätmete sorteerimise olulisust ning hakkaksid seda kohustust täitma.

Kui seni võis rahumeeli kodus jäätmed sorteerimata jätta ja kõik olmeprügisse visata, siis alates 1. jaanuarist on biojäätmete sorteerimine kohustuslik nii korter- kui ka eramajades. Üks asi on seadus, teine asi tegelik elu.

Kui mõni korteriühistu vaidleb prügivedajaga, kas munakoori tohib panna olmejäätmete sekka või mitte, siis on Eestis kortermaju, kus sellise vaidluse teke on välistatud. Neil lihtsalt polegi biojäätmete jaoks eraldi konteinerit, kuigi see on 1. jaanuarist kohustuslik.

“Seal võib olla põhjus kohalikus omavalitsuses, jäätmevedajas või selles jäätmevedajas endas. Meile teadaolevalt on kaks omavalitsust, kes siiamaani ei ole korraldanud biojäätmete äravedu kinnistutelt, aga nendel peaks algama uus vedu 1. aprillist ehk siis kuu aja pärast,” rääkis kliimaministeeriumi nõunik Katrin Koppel.

Aga biojäätmeid ei sorteerita eraldi ka mõnel pool neis linnades, kus kartuli- ja banaanikoorte eraldi sorteerimine peaks olema norm.

“Meil ongi segaolmejäätmed ja biojäätmed – need on kaks asja, mis on hetkel kohustuslikud linna territooriumil. /…/ Eks ikka üleminekuaja oleme andnud, mida aeg edasi, seda rohkem me hakkame monitoorima ja kontrollima. Kindlasti me teeme seda,” ütles Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap.

Kui palju on Rakveres neid maju, kus seadust ei täideta, seda linn ei tea. Lääne-Virumaa jäätmekeskuse juhataja Priit Raamatu hinnangul on 99 protsenti Rakvere majadest prügi sorteerides igati seadusekuulekad.

Loe rohkem:  Kogu Eesti merepõhja kaardistamiseks võib kuluda veel 15 aastat | Eesti

“Ma tean, et meil on Rakvere linna mõningate korteriühistutega see probleem, et nad on öelnud seda, et neid ei huvita, mida riik ütleb, mida seadus nõuab ja nemad koguma ei hakka. Me oleme seda teemat Rakvere linnaga arutanud ja järelevalvespetsialistid peavad sellega tegelema,” ütles Raamat.

Juba aastaid on räägitud, et kui Eesti ei suuda oma jäätmemajandust korda saada, siis võib Euroopa Komisjon määrata sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva prügitrahvi. Üks võimalus trahvist pääsemiseks on biojäätmete korralik eraldi sorteerimine.

“Biojäätmete liigiti kogumisest üksi ei piisa. Väga oluline on ka see, et meil pakendijäätmed kogutakse liigiti. Praegu segaolmejäätmete hulgas ongi kõige rohkem just biojäätmeid ja pakendeid. Kui me vaatame ühte segaolmejäätmete konteinerit, siis kolmandik sellest on biojäätmed ja teine on pakendid,” rääkis Koppel.

Lääne-Viru jäätmekeskuse kogemus näitab, et rakverelased on õppimisvõimelised. Kui alguses kostis biojäätmete konterist kõva klaasiklirinat, siis nüüd enam mitte.

Kokkuvõttes tundub, et Eestis on endiselt palju ühistuid, kes ei täida biojäätmete sorteerimise kohustust. See on murettekitav olukord, kuna biojäätmete õige sorteerimine on oluline samm keskkonna säästmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. On vaja rohkem teavitustööd ja haridust biojäätmete sorteerimise tähtsusest ning paremaid lahendusi ja süsteeme, mis motiveeriksid inimesi ja ühistuid tegutsema. Ainult koos saame tagada puhtama ja tervema elukeskkonna tulevastele põlvedele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga