Päästjate sõnul napib Eesti elanikel ja ettevõtjatel teadmisi tuleohutusest | Eesti

Tuleohutus on oluline teema, mis puudutab meid kõiki. Viimase aasta jooksul on Eestis sagenenud tulekahjud nii elamutes kui ettevõtetes, kuid päästjate sõnul napib Eesti elanikel ja ettevõtjatel teadmisi tuleohutusest. See on murettekitav trend, mis võib ohustada meie kogukondade ohutust ja heaolu. Seetõttu on oluline, et me kõik teadvustaksime tuleohutuse olulisust ja võtaksime vajalikud meetmed, et kaitsta end ja teisi võimalike tulekahjude eest. Selles artiklis uurime lähemalt, kuidas saame parandada tuleohutust oma kodus ja töökohas, et tagada ühiskonna turvalisus.

Päästeameti hinnangul on eestlaste teadmised tuleohutusest endiselt napid. Lisaks puuduolevatele suitsuanduritele kodudes on probleem ka tuleohutusnõuete järgimisega ettevõtetes.

Suurem osa Eesti tööstusettevõtetest on kohustatud sisse ostma tuleohutusülevaatust. Selle käigus selgub aga tihti, et puudu on üks või teine ohutusseade või ei osata neid kasutada.

“Laias laastus, ma ütlen, et pilt jagunebki pooleks. Pooled ettevõtted, kes on teadlikud, et nad peavad tuleohutusega tegelema ja isegi on tegelenud. Ning absoluutselt teisel seisukohal on need ülejäänud pooled, need samad vabandused, et meil ei ole ju põlenud, meil ei ole varem inspektor käinud, mõttetu teema,” kommenteeris Eesti Ohutus- ja Koolituskeskuse (EOKK) tuleohutusspetsialist Kalju Õunmann.

Parandusi tehakse peamiselt vaid siis, kui kuskil õnnetus juba juhtub. Õunmann lisas, et välismaa tütarettevõtetel on Eestis valdavalt nõuded täidetud. Kohalike ettevõtete olukorda illustreerivad tema sõnul aga kõige paremini firmajuhtide endi kommentaarid.

“Saaremaa ettevõte: “Kas te tahate öelda, et teistel on korras või?”. Lõuna-Eesti puiduettevõtte omaniku kommentaar: “Tuleohutusnõuete täitmine meie ettevõttes on majanduslikult ebaotstarbekas.”,” tõi Õunmann näiteid.

Päästeameti hinnangul on olukord küll aastatega paranenud, kuid jätkuvalt on eestlaste teadmised tuleohutusest puudulikud.

“See, mida me teeme täna, neid vilju me näeme võib-olla aastate pärast. Ka meie koolitame väikeseid lapsi, näeme samu lapsi koolis, kasvavad täiskasvanuteks, jälle kohtame võib-olla kuskil koolitustel. See ongi jätkupidev töö,” ütles päästeameti Lilleküla komando meeskonnavanem Holger Enok.

Tuleohutus on jätkuvalt probleem ka kodudes. Tamrexi tuleohutusspetsialisti Margus Oberschneideri sõnul töötas viimane päästeameti kampaania suitsuanduri vajalikkusest nii hästi, et müük kasvas kümme korda. See oli ka esimene kampaania, mis ähvardas rahatrahviga.

“Kui tavaliselt osteti kuus umbes 500 andurit, siis selles kuus osteti 5000. Ja see pole ainult Tamrex, vaid seda on rääkinud ka kõik meie konkurendid, meie edasimüüjad ja nii edasi. Kõikjal tõusis see meeletult. Probleem on see, et kuna kampaanias ei öeldud vingugaasianduri kohta midagi, siis vingugaasiandurite müük ei tõusnud,” rääkis Oberschneider.

Kuigi aasta on kestnud napid paar nädalat, on tulekahju juba nõudnud ühe inimese elu.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et päästjate sõnul on Eesti elanikel ja ettevõtjatel puudulikud teadmised tuleohutusest. See on murettekitav aspekt, arvestades tulekahjude suurt ohtu nii kodus kui ka töökohas. Seetõttu on oluline, et inimesed võtaksid tuleohutuse õppimist tõsiselt ning rakendaksid ennetavaid meetmeid, et kaitsta end ja teisi võimalike tulekahjude eest. Samuti on oluline valitsusel ja kohalikel omavalitsustel teha rohkem pingutusi, et suurendada teadlikkust tuleohutusest ja pakkuda koolitusi ning ressursse, et aidata inimestel ennetada tulekahjude ohtu.