Ovsjannikova: ajakirjanikul on Venemaal ainult üks valik | Välismaa

2303439h85d7t24

Tere tulemast Eestisse, kus ajakirjandusvabadus on oluline ja kus me hindame ausat ja sõltumatut ajakirjandust. Seekord räägime ajakirjanikust Ovsjannikovast, kellel Venemaal on ainult üks valik – kas alluda režiimile või seista oma põhimõtete eest. Eestis usume vaba sõna võimu ja toetame neid, kes teevad julgeid valikuid. Tutvume lähemalt selle loo tagamaadega ning mõistame, kui oluline on kaitsta ajakirjanike õigust tõe rääkimiseks.

Seda, et Venemaa televisioonis ei ilmu ühtki saadet või filmi, mida Kremlis poleks heaks kiidetud, teavad eestlased hästi. Ent milline on seal nii-öelda teleajakirjaniku elu ja moraalsed valikud, on ilmselt keerulisem ette kujutada. Kaks aastat tagasi Venemaa televisioonis protesti korraldanud ja seejärel Läände põgenenud Marina Ovsjannikova rääkis sellest lähemalt.

Pea täpselt kaks aastat tagasi sai üle maailma kuulsaks naine, kes Venemaa õhtuse uudistesaate “Vremja” ajal ilmus diktori selja taha sõjavastase protestiga. Muuhulgas tunnistas Marina Ovjsannikova plakatil, et uudiste näol on tegemist propagandaga.

See viis loomulikult tema põgenemiseni Venemaalt ning ta elab nüüd Pariisis. Eelmisel nädalal külastas ta europarlamenti, et toetada sõltumatu Vene meediaga seotud projekti.

Kuid Ovsjannikova oli nõus ka otsesõnu rääkima sellest, mis tõukas teda kaks aastat tagasi kuulsat plakati valmistama ning milline on elu Kremli propagandamasinas.

“See protsess kasvas minu sees viimase kümne aasta jooksul. Sain väga hästi aru, milline protsess Venemaal toimus ja mõistsin hästi, et viimastel aastatel tappis ta kogu sõltumatu ajakirjanduse. Ta hävitas kõik sõltumatud valimised. Meie, venelased kaotasime vabaduse, kaotasime sõnavabaduse, kaotasime sõltumatud valimised – kaotasime kõik. Probleem on selles, et ma töötasin Pervõi Kanali rahvusvahelises osakonnas ja sain vaadata CNN-i, Sky Newsi ja erinevaid rahvusvahelisi väljaandeid. Mõistsin hästi, mis toimus läänes. Ja kujutate ette, enamik minu endisi kolleege said samuti hästi aru, mis toimub. Nad ei toeta Putinit. Nad mängivad lihtsalt Kremli reeglite järgi, sest nad teavad, et nad ei suuda leida enam teist tööd. Kui nad on Venemaal, siis on neil ainult üks valik: nad jätkavad Putini režiimi toetamist või vastasel juhul tuleb eksiili minna,” rääkis Ovsjannikova.

Loe rohkem:  Pistorius: Putin võib rünnata NATO-t viie kuni kaheksa aasta pärast | Välismaa

Seda Ovsjannikova tegigi, kuid tema sõnul on välismaal nullist alustamine Vene ajakirjanikele väga keeruline. Proovis ta isegi sakslaste Die Weltiga koostööd teha, ent see kestis vaid neli kuud. Eriti olukorras, kus klassikalist ajakirjandust ei ole tema ega endised kolleegid teinud juba aastakümneid.

Tema sõnul avaldavad Venemaa nii-öelda ajakirjanduses töötavad inimesed infot, mis Putinile meeldida võiks, ent kord nädalas saadakse Kremlist ka käsulauad.

“Suurest infovoost valivad nad täpselt välja faktid, mis mängivad lääne ja ukrainlaste vastu. Nad mõistavad väga hästi, millist informatsiooni Kreml näha soovib. Kõikide Venemaa telekanalite direktorid käivad kord nädalas Kremlis presidendi administratsiooni juures ja saavad erijuhised, milliseid sõnu saab kasutada, millist infot saab jagada. Administratsioon andis neile juhiseid ja nad mängivad nende järgi,” lausus Ovsjannikova.

Kuivõrd ka viimastel nädalatel on olnud lugusid sellest, kuidas Venemaa suudab Euroopa riikides mõrvata režiimile vastu astunud inimesed, siis muretseb Ovsjannikova ka oma elu pärast. Aga kuna ta üksikisikuna midagi selle vastu teha ei saa, siis tulebki tal lihtsalt rangeid reegleid järgida ja loota parimat.

Ovsjannikova’i sõnad viitavad sellele, et Venemaal on ajakirjanikel väga piiratud valikuvõimalused ning nende töö on sageli raskendatud valitsuse poolt kehtestatud tsensuuri ja surve tõttu. Olukord meediavabaduse osas on murettekitav ning see näitab, kui oluline on võidelda ajakirjandusvabaduse eest kõikjal maailmas. Ovsjannikova sõnad peaksid meid julgustama toetama ajakirjanikke, kes riskivad oma vabaduse eest ning tagama, et meil kõigil oleks juurdepääs mitmekesisele ja vabale meediale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga