Otse kell 11 Luminori prognoos: majanduskasvu ei saa nagu Godot’d lõputult oodata | Majandus

Tere tulemast! Täna kell 11 avaneb meie ees suur küsimus – kas majanduskasvu ootuses võime me lõputult oodata nagu Godot’d? Luminori prognoos lubab meil pilgu heita majandusarengu tulevikku ning meile võib avaneda nii võimalusi kui ka väljakutseid. Kas me suudame enda ootusi täita või seisame me silmitsi tulevikus peituva ebakindlusega? Astume koos sellele teekonnale, et avastada vastuseid ja valmistada end ette eelseisvateks muutusteks majanduses. Oleme valmis võtma vastu väljakutseid ja kohanema uute olukordadega – alustame siit!

Kolmapäeval tutvustab Luminori panga värsket majandusprognoosi panga peaökonomist Lenno Uusküla, kelle sõnul ei saa Eesti pikaajaline majanduskasv olla nagu Becketti Godot’, mida käed rüpes lõputult oodata. Kell 11 algavat esitlust näeb otsepildis ERR-i portaalis.

Eesti majandus on olnud kaheksa kvartalit järjest languses ja kokkuvõttes tuleb tõenäoliselt ka 2024. aasta miinusmärgiga, ehkki aasta lõpus on loota teatavat elavnemist nii ostujõu taastumise kui ekspordikasvu näol, märkis Uusküla.

Samas viitas Luminori peaökonomist, et kuigi juba 2025. aastaks võib prognoosida mõneprotsendilist majanduskasvu, siis ühiskondlikku jõukust reaalselt kasvatavaid kasvunumbreid me iseeneslikult nägema ei hakka.

“Me oleme Eestis mõnevõrra sarnased Samuel Becketti näidendi “Godot’d oodates” peategelaste Vladimiri ja Estragoniga, kes muudkui ootavad Godot’d, keda aga hoolimata suurest ootamisest ei tule. Eesti majanduskasvuga paistab olevat sama lugu,” tõdes Uusküla.

“Kui me aga ühiskondlikus debatis tahame tõsimeeli rääkida Eesti majanduse mahu kahekordistamisest, siis peame tegema raskeid valikuid, võtma riske ning langetama tarku otsuseid.”

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Luminori prognoos näitab, et majanduskasv Eestis ei saa jätkuda lõputult ootamatult nagu Godot. On oluline rakendada jätkusuutlikke majanduspoliitikaid ja investeerida innovatsiooni ning haridusse, et tagada püsiv majanduskasv. Samuti tuleks silmas pidada välismajanduskeskkonna ebakindlust ning selle mõju Eesti majandusele. Ettevõtetel ja valitsusel tuleb koos tegutseda, et luua tugev ja vastupidav majandus, mis suudab vastu pidada ka kõige keerulisemates oludes.