Ortodondid keelduvad hambaarstide koostööpakkumisest | Eesti

2096516h190ct24

Eestis on tekitanud poleemikat ortodontide keeldumine hambaarstide koostööpakkumistest, mis on põhjustanud palju segadust nii patsientide kui ka tervishoiuspetsialistide seas. See otsus on tõstatanud küsimusi tervishoiusüsteemi toimimise ja koostöö olulisuse kohta. Kas ortodontide keeldumine on õigustatud või oleks parem leida viise, kuidas suurendada koostööd erinevate spetsialistide vahel? See avaldus on toonud esile olulise arutelu tervishoiuvaldkonnas ning sellest võib tulevikus sõltuda paljude patsientide tervis ja heaolu.

Hambaarstide liidu president Katrin Metstak rääkis neljapäeval “Terevisioonis”, et hambaarstid võiks teha lihtsamaid hammaste joondamise protseduure. “Ehk kui hambad on puseriti, aga seal ei ole väga palju ruumipuudust ja neid on võimalik reastada, joondada neid kape-ravi abil, mis on täiesti uus tehnoloogia, siis neid töid võiksid tegelikult teha hambaarstid,” leidis Metstak.

Eesti Ortodontide Seltsi esindaja Liis-Eleen Kalmer vastas aga sellele sisuliselt keeldumisega, teatades, et seltsi huvides on eelkõige patsiendi huvid. “Me tahame, et patsient saaks parima võimaliku ravi,” rõhutas ta.

Tema sõnul on ortodontide seltsi arusaama kohaselt kõik hammaste nihutamist esile kutsuvad aparaadid ortodontilise ravi aparaadid ja seetõttu on nende kasutamine ainult ortodontide pädevuses, kuna ainult nemad on läbinud “asjaliku ortodontide väljaõppe residentuuris”.

“Meie õpime aastaid biomehaanikat, jõusüsteemide kohta, kasvu ja arengu kohta ja see tõesti on asi, mida resident õpib oma juhendaja käe all,” rääkis Kalmer. “Mis puudutab hambaarstide põhiõpet, siis tõepoolest, seal on lühike kursus ortodontia alal – seda kursust praegusel hetkel annan ülikoolis mina – ja see maht ei ole vastav selleks, et päriselt neid protseduure aparaatide näol läbi viia,” lisas Kalmer.

“Siinkohal tasub meeles pidada, et kape ei ole imevahend. Tegelikkuses on tegemist tavalise plastikuga ja küsimus on selles, mida see arst teab oma baasteadmiste osas, mida sellelt kapelt eeldab ja tehnikule edasi ütleb. Ma ei tooks siin kapet välja kui päästerõngast või imevahendit. Mis puudutab lihtsamat joondamist, siis ka need kuuluvad selliste üleüldiste biomehaanika printsiipide järgi käsitletavate asjade alla. Ei ole olemas väga sellist kergemat juhtumit või raskemat juhtumit,” jätkas ortodontide seltsi esindaja.

Loe rohkem:  Otse kell 10: riigikogu arutab tuumaenergia arenguvõimalusi | Eesti

Tema seisukohti kommenteerinud hambaarstide liidu juht Metstak nõustus, et kape ei ole imevahend, kuid sellega saab siiski ravida kergemaid ortodontilisi probleeme ja selleks on ka hambaarstid täiesti võimelised õppima.

“Kordan veel kord. Teid, ortodonte, ongi kolm aastat residentuuris õpetatud raskeid juhtumeid lahendama. Aga praegu on olukord selline, et tegelete ise nende väikeste lihtsate juhtude lahendamisega ning suurteks ja rasketeks juhtudeks teil aega ei ole. Ja nii jäävadki meil lapsed, kes vajaksid tervisekassa raha toel raskemat ortodontilist ravi, ilma ravita,” rääkis Metstak.

“Mis puudutab mehaanikat, siis me teame väga hästi, et kui hambaarst teeb ortodontilist tööd, siis seal vahel on ka ortodont, kes kontrollib, kas see on sellele hambaarstile piisav, et ta oskab seda lahendada. Seal on vahel olemas filter, teinekord isegi kaks. Me ei saa öelda seda, et hambaarstid ise täiesti [üksi] teevad seda ravi. See on koostöös ortodontidega, nende ortodontidega, kes on nõus meiega koostööd tegema,” lisas ta.

Talle vastanud Kalmer tõi välja 2019. aastal tehtud laste hammaste terviseuuringu tulemused, mille kohaselt vajavat ainult umbes 2-3 protsenti kõikidest lapspatsientidest aegkriitilist ortodontilist ravi, kelle hambumusanomaalia on raske või väga raske.

“Eesti konteksti tuues on see umbes sama kontingent, kes peaks saama tervisekassa toel seda ravi. Praegu kõiki neid patsiente kokku lugedes tekib küll küsimus, et kuidas me räägime aastatepikkusest ravist. Meie hinnanguline järjekord on keskeltläbi aasta ja alla selle. Ja see on ka vastavuses haigekassa nõukogu 2013. aasta otsusega, kus järjekorra lubatud pikkus oli kuni üheksa kuud,” rääkis ortodontide seltsi esindaja.

Kalmeri väitel võib ortodondi vastuvõtule pääsemise pikkade järjekordade põhjus olla hoopis selles, et inimesed panevad ennast samaaegselt järjekorda mitmesse kliinikusse, mis kunstlikult pikendab järjekordi.

Loe rohkem:  Vene numbriga auto omanikke ähvardab alates kolmapäevast 400-eurone trahv | Eesti

“Siin me näeme head koostöövõimalust ja paranemiskohta nii digiregistratuuri sissetallamisel ja loomisel, aga ka nüüd tegelikkuses jõustuval e-konsultatsioonil. Ehk väga-väga suurt koostööd ootame hambaarstidelt, kes siis õigel ajal – kui neil tekib küsimus, mida nad tahavad ortodondilt küsida, vormistaksid e-konsutatsiooni ja ortodondi abi on kohe kättesaadav,” rääkis Kalmer.

“Meie eesmärk on siiski saada hea koostöö hambaarstidega, et suunamine oleks õigeaegne, et see tugi oleks meil teist moodi. Ma ei näe siinkohal patsientide huvide ohverdamise mõtet kindlasti lahendusena,” jätkas Kalmer.

Hambaarstide liidu juht Metstak rõhutas, et e-konsultatsioon ei saa olema probleemi lahendamisel võluvits. Samuti kritiseeris ta Kalmeri ideed uurida ortodondi järjekordade pikkust ja põhjusi.

“Reaalsus on praegu see, et vanemad helistavad praegu kliinikuid läbi ja last ei saada praegu mitte kuhugi isegi järjekorda. Rääkimata sellest, et nad on mitmes kohas järjekorras. See on aja kaotamine – teha analüüse, et kas see järjekord ikka on olemas või mitte,” rääkis Metstak.

“Kui teistes riikides toimib see, et hambaarstid saavad teha kergemaid [ortodontilisi] töid ja ortodontidele jäävad raskemad tööd ja see toimib, siis miks meie riigis see toimida ei saa?” küsis ta lõpetuseks.

Kokkuvõttes on kahetsusväärne, et ortodontid Eestis ei ole huvitatud koostööst hambaarstidega, mis võiks viia parema patsiendihoolduse ja -tulemusteni. Selline suhtumine võib piirata patsientide juurdepääsu tervishoiuteenustele ja viia ebavajalike kulutuste suurenemiseni. Oluline on leida lahendus ja luua tihedam koostöö erinevate spetsialistide vahel, et tagada patsientidele parim võimalik ravi. Eesti tervishoiusüsteem võiks sellest koostööst oluliselt kasu saada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga