Ornitoloogi sõnul on käes viimane aeg katustelt linnupesade kõrvaldamiseks | Eesti

Eestis on ornitoloogid hoiatanud, et käes on viimane aeg eemaldada katustelt linnupesad, et kaitsta linde ja nende järglasi. Linnupesad võivad põhjustada mitmeid probleeme, sealhulgas linnu- ja inimtervisele ohtlikud putukad ning katuse kahjustused. On oluline mõista, kui oluline roll on lindudel ökosüsteemis ning teha vajalikud sammud nende kaitseks. Ornitoloogid kutsuvad üles koduomanikke ja ettevõtteid tegutsema ennetavalt ning aitama kaasa lindudele sobivate pesitsuspaikade loomisel, et säilitada Eesti rikkalik looduslik mitmekesisus.

Linnast lindude peletajatel on kiired päevad, sest praegu on õige aeg linnupesade kõrvaldamiseks. Kui munad on juba pesas, siis neid enam likvideerida ei tohi ja nii ei jää pesapaiga naabruses elavatel inimestel muud üle, kui leppida künnivareste ja kajakate kiusuga.

Võiks ju arvata, et linnulaul koduakna taga teeb linnainimese rinna rõõmsaks, aga tegelikult tekitab see hoopis paljudes suurt kihku karjuvaid sulelisi minema peletada.

“Kõige suuremad probleemid on kindlasti kajakate ja vareslastega – künnivaresed, tavalised varesed ja hakid. Teised on linnud, kellega inimesed hakkama saavad. Teised on need, kes probleeme põhjustavad,” rääkis ornitoloog Marko Mägi.

Tema sõnul on praegu viimane aeg hakata katustel käima ja kontrollima, ega kajakad pole sinna hakanud pesamaterjali tassima. Vähemalt esialgu hoiavad kajakaid eemal ka heidutuslohed.

Varesepesadele inimesed ise ligi ei pääse ja nende hävitamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes võib seda teha keskkonnaameti loal.

“Kui pesitsus pihta hakkab, siis on lindudel tõenäoliselt juba nii kõva kontakt oma pesapaigaga, et sealt nad niisama ära ei lähe. Seda tuleb teha eelnevalt ehk juba täna, siis on veel lootust, et linnud sealt ära lähevad. Varesepesade eemaldamiseks on see veel viimane hetk,” ütles Mägi.

Linnupesi võib hävitada seni, kuni seal ei ole mune. Pärast seda on nende lõhkumine seadusega keelatud, kui just ei ole otsest ohtu inimelule. Seda aga juhtub haruharva.

Tallinnas lindude peletamisega tegeleva Linnuabi spetsialisti Dmitri Saksa sõnul on ainus võimalus probleemi vältimiseks hakata käima katusel.

“See on igapäevane katusekontroll. On vaja minna katusele kontrollima, et linnud ei oleks sinna toonud ehitusprahti, toidujäänuseid, et katus oleks puhas. Võtame näiteks kajakad – nad võivad pesa teha samblast, rohust, aga meil on olnud juhuseid, kus tegid plastikaadist,” selgitas Saksa.

Tema sõnul on kajakatel tegelikult ka Lasnamäel olemas oma looduslikud vaenlased nagu tuuletallajad, kana- ja raudkullid ning öökullid, aga nemad eelistavad rohkem maalähedast toitu ehk hiiri ja rotte.

Lasnamäe linnaosa vanema Julianna Jurtšenko sõnul on kurtmine linnalindude üle väga sage, kuid linn ei saa siin midagi ära teha.

“Linnud kogunevad seal, kus saab toitu ja meie kõige suurem sõnum elanikele ongi see, et lindude toitmine on Tallinnas keelatud. Mida vähem inimesed linde toidavad majade kõrval, autode kõrval, seda vähem pesitsemist ja olemist nende majade juures on,” ütles ta.

Tallinnas võib munitsipaalpolitsei lindude toitjatele määrata trahvi kuni 10 000 eurot.

Ornitoloogi sõnul on käes viimane aeg katustelt linnupesade kõrvaldamiseks Eestis. Linnud on olulised ökosüsteemi osad ning nende pesade kõrvaldamine võib ohustada mitmeid liike. On oluline leida tasakaal inimeste vajaduste ja looduskeskkonna säilitamise vahel. Linnupesade säilitamine katustel võib olla oluline samm lindude elupaikade kaitseks ning loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks meie ümber. Igaühe roll on oluline, et hoida lindude elukeskkonda ja tagada nende jätkusuutlik areng Eestis.