Opositsioon kritiseerib kannapööret tuuleparkide toetamise kavas | Majandus

2286435h5ed8t24

Eestis on viimaste aastate jooksul tuuleparkide ehitamine muutunud üha populaarsemaks, kuid opositsioon on viimasel ajal välja toonud valitsuse ootamatu kannapöörde tuuleenergia toetamise kavas. Kriitikud väidavad, et selline otsus võib kahjustada nii majandust kui ka keskkonda ning on vastuolus varasemate lubadustega rohelise energia arendamise kohustustest. Kas valitsus suudab veenda opositsiooni ja avalikkust oma otsuse õigsuses või on tegemist hoopis kalkuleerimatu sammuga? Eesti majanduses seisab ees keeruline väljakutse, mis nõuab tõsist arutelu ja läbimõtlemist.

Mullu oktoobris avaldas kliimaministeerium plaani, et Eesti 100-protsendiline taastuvelektri eesmärk aastaks 2030 on täidetav maismaatuuleparkidega, mille rajamist toetatakse kuue teravatt-tunni ulatuses elektritoodangule hinnagarantiid kehtestades, mille tase selgub vähempakkumistel.

Eelmise nädala neljapäeval aga kiitis valitsus heaks hoopis kulukama lahenduse, mille käigus antakse vähempakkumistel hinnagarantii märksa suuremale tootmismahule nelja pluss nelja teravatt-tunni ulatuses, millest osa on reserveeritud meretuuleparkide rajamiseks. Nende rajamine aga läheb elektritarbijatele ja ühiskonnale maismaaparkidest kallimaks. Meretuuleportfelli puhul maksaks elektritarbija aastas umbes 200 miljonit eurot rohkem kui samaväärse toodangu hübriidparkide puhul.

Reformierakondlasest kliimaminister Kristen Michal selgitas “Esimeses stuudios”, et praegu on Eestis elektritarbimine aastas umbes 8,3 teravatt-tundi ning kui see maht tõuseb tulevikus 10 või 13 teravatt-tunnile aastas, siis ehk saaks maismaatuuleparkidega selle kaetud. Samas kui majandusministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) hinnang on, et tarbimine tõuseb 16 teravatt-tunnini, siis sellega maismaaparkidega toime ei tuleks.

Michali sõnul valitsuse otsusega väga palju ei muutunud ja kokkuvõttes tarbija jaoks muutub sellega elektri hind tulevikus soodsamaks.

“See ettekujutus varasemast plaanist oli, et kuuele teravatt-tunnile korraldatakse täiendav vähempakkumine. Praegune valitsuse otsus on kaheksale teravatt-tunnile, aga selle sees on tarbijate jaoks oluline klausel, et toetust, taastuvenergiatasu makstakse ainult siseriikliku tarbimise mahus. Nii et see uus plaan on tarbija vaatest tõenäoliselt tema rahakotile kindlam,” rääkis ta.

“Teiseks, hindasime kõiki võimalusi ja uue plaaniga on ikkagi nii, et kui täna keskmine energiahind on üheksa senti kilovatt-tunnist, siis tulevikus on see umbes 6,6 senti kilovatt-tunnist. See tähendab seda, et tarbija ja ühiskonna vaatest see hoiab 20 aasta peale viis miljardit kokku. Kaks miljardit on umbes see toetusmaht,” lisas minister ja kinnitas, et taastuvenergia tasu suurusjärk ei muutu.

“See on selle tegevuse eesmärk – odavam energiahind. Ja see hoiab riigile ja rahvale ühiskonnana raha kokku. Ükskõik mis numbritega võib siin vahepeal opereerida, energeetikainvesteeringud ongi suured ja mitmekesised samamoodi, aga eesmärk on odavam energia hind ja see on selle tulemus,” ütles Michal.

Eesti 200 liikme Toomas Uibo hinnangul on valitsuse otsus mõistlik kompromiss. Tema sõnul on tähtis, et maismaa- ja meretuuleparkidel oleks võrdsed võimalused turule pääsemiseks.

“Eks loomulikult kõik on kompromissid. Kui me eraldame, teeme vahet mere- ja maismaatuuleparkidel, siis tegelikult peaks vaatama ka seda, et neil oleks võrdsed võimalused üldse turule tulla,” ütles ta.

Loe rohkem:  Kirjanen viib 700 miljoni euro suuruse keemiatehase investeeringu Lätti | Majandus

“Ja kui räägime meretuuleparkidest, siis loomulikult need investeeringud on, esiteks, palju suuremad, aga samas ka energia tootmine on võimsam võrreldes maismaatuuleparkidega. Minu hinnangul on see kompromiss väga mõistlik ja me anname võimalused kõikidele turule tulla,” lisas Uibo.

2286435h5ed8t24

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Priit Lombi hinnangul võib olla liialdus, et meretuuleparkide toetamiseks hakkab riigil kuluma 200 miljonit eurot aastas.

“Ma tõmbaks natuke tuure maha. Leedu on pöördunud Euroopa Liidu poole riigiabi saamiseks 700-megavatisele meretuulepargile sellesama dotatsiooni andmiseks ja nemad on 700 megavati kohta saanud maksimaalselt 13 miljonit eurot aastas. Kui me selle arvutuskäigu presenteerime enda arvutustesse, siis kindlasti 200 miljonit on selgelt liialdatud,” ütles ta.

Lomp lisas, et taastuvenergiaplaanides tuleks usaldada eksperte, kelle sõnul on kõige mõistlikum kombineerida erinevaid võimalusi.

“Kui poliitikuid on keeruline uskuda, siis mina usun siinkohal näiteks Eleringi juhti Kalle Kilkit, kes ütleb, et tegelikult on Eesti jaoks, kõikide ettevõtjate, inimeste jaoks kõige odavam, varustuskindlam see, kui me kombineerime päikest, meretuuleparke ja paneme sinna juurde salvestuse ja paneme sinna juurde gaasijaamad, mis kõige keerulisematel hetkedel meile appi tulevad. See on öeldud spetsialistide poolt, ma ei paneks seda kahtluse alla,” rääkis Lomp.

Opositsioon: otsus ei ole mõistlik, vaid on absurdne ja õigustamata

Opositsioon on valitsuse meelemuutuse suhtes kriitiline.

Isamaa liige Kristjan Järvan nimetas valitsuse kursimuutust jõhkraks.

“Selles oksjonis puudub igasugune ratsionaalne õigustus, et meretuuleparkidele hakatakse kinkima 200 miljonit aastas. Kui minna sinna elektritarbimise kasvuprognooside juurde, siis seal jällegi keskkonnaagentuur ütleb, et kui praegu on 2400 megavatti maismaatuult arenduses, mis ei mahu meile võrku ära, siis 1000 on veel reservis, kuhu saab riigimaale veel maismaatuult arendada, mis on kaks korda odavam kui meretuul, ja loomulikult selle püstitamine on väga kiire,” kommenteeris Järvan.

Tema hinnangul on ministeeriumis tehtud tarbimise kasvu prognoosimisel viga. Ta lisas, et meretuuleparkide toetamine aastas 200 miljoni euroga on tarbijale justkui varjatud maks.

“Ma kardan, et see, kus see prognoosiviga või suur optimism tuleb, on see, et majandusministeeriumi all olev EISA mõtleb, et see on ühedimensionaalne prognoos, et lihtsalt ütleme, et tarbimine kasvab ja ongi kõik. Aga tegelikult seal on väga oluline komponent ka see, mida see maksab ja mis kvaliteediga see elekter on. Sest nagu eksperdid ütlevad, siis roheenergeetika mürgitab võrku, see on ebakvaliteetne elekter, sest see võngub nii jõhkralt, et ajab masinaid rivist välja. Ja nüüd kõige olulisem ongi see hinnakomponent, mis hakkab tekkima selle juures ehk lihtsalt varjatud maksuna pannakse 200 miljonit uuesti tarbijale selja peale,” rääkis Järvan.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Rain Epler nimetas valitsuse mõtet absurdseks. “Kui lause algab sellega, et me toome teile odava elektri, ja lõpeb sellega, et me peame paarsada miljonit aastas selleks kulutama, siis see lause ise on absurdne.”

Loe rohkem:  "AK. Nädal": kui palju on sõjaoht mõjutanud investeeringuid Eestisse? | Majandus

Epler ütles, et järgmise 10 aasta jooksul ei tohiks Eestis põlevkivielektri tootmise võimekust välja suretada ning tulevikus ei ole ilmselt tuumaenergeetikast pääsu. Tema sõnul ei tohiks tuule- ja päikeseenergiat eelisarendada.

“Me siin räägime maismaa, meri, päike, tuul – ükskõik kui palju me taastuvat teeme, me baaskoormuse peame kuidagi tagama. Ja kui siin eriti Reformierakonna liikmed kipuvad rääkima sellest, et me teeme hästi palju taastuvat ja siis tuleb elektriintensiivne toomine Eestisse, siis see tööstur küsib, millisest elektrist ma toodan siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. See tähendab seda, kui sa suurendad neid võimsusi, mida sa tuulest ja päikesest tahad toota, siis sa pead baasi samamoodi suurendama. Ehitame topeltsüsteemi, kindlasti on kallim. Mina jätaks tuule ja päikese nii merel kui ka maal eelisarendamata ja läheks hoopis asjalikema elektritootmise viiside peale.”

Keskerakondlane Erki Savisaar ütles, et valitsuse uuel plaanil on palju küsitavusi. Ta tõdes, et tehniliselt on küll võimalik tuulest ja päikesest soovitud mahus elektrit toota, aga küsimus on selles, kas see päriselt tuleb Eestile odavam, on see mõistlik lahendus ja kas ühiskond võtab selle vastu.

“Ma arvan, et tuulikutega, kui neid päriselt hakata ehitama, siis me takerdume kohe analüüsidesse, mitu lindu sinna propellerisse lendab, ja selle üle vaieldakse lõputult ja neid tuulikuid tuleb imeaeglaselt. Me ei jõua selles tempos püsida, mida riik eeldab,” lisas ta.

“Teiseks, kui neid hakatakse merre tegema, siis kujutage ette, et meri on selliseid teletorni mõõtu maste täis. Hea küll, nad võib-olla töötavadki seal need 30 aastat ära, kalu ei sega, aga mis saab edasi? Kes need karid sealt ära koristab lõpuks, kui neid enam vaja pole, kui nad on oma elutsükli lõpetanud? Kustkohast selle jaoks raha tuleb?” rääkis Savisaar.

Lisaks tuleks tema sõnul võrk ümber ehitada. “Meie võrk on ehitatud vastupidi üles – ta on ehitatud suunas idast läände, aga neid tuulikuid tahetakse lääne poole panna ehk võrk tuleb ümber ehitada.”

Savisaare sõnul tõuseks elektri odavamaks saamise nimel rohetasud ja võrgutasud.

“Elektrihind koosneb kolmest asjast –üks on elekter, mida see tuulik toodab, aga siis on seal võrgutasu, siis on veel rohetasu. Ja selleks, et see elektri komponent saada poole odavamaks või natukene alla, me mitmekordistame rohetasusid ja võrgutasusid. See ei ole kuidagi mõistlik. Meil on ka teistsuguseid valikuid,” rääkis Savisaar.

2286438h6166t24

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis on kavas tuuleparkide toetamise poliitikas tehtud kannapööre ning opositsioon on sellele teravalt reageerinud. Kriitikute arvates on uus poliitika vastuolus varasemate lubadustega ning võib kahjustada nii majandust kui ka keskkonda. Samas on valitsus seisukohal, et muutus on vajalik ja toob kaasa rohkem jätkusuutlikke energiaallikaid. See teema on põhjustanud palju vastuolusid ja arutelusid Eesti poliitilises maastikus ning jätkuv debatt on oodata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga