Opositsioon esitas automaksu eelnõule üle 800 muudatusettepaneku | Eesti

Eesti opositsioon on võtnud vastu otsuse olla valitsuse automaksu eelnõule vastu ning esitas sellele üle 800 muudatusettepaneku. See pole mitte ainult poliitiline vastasseis, vaid ka näide demokraatia tugevusest ja opositsiooni võimest seista oma veendumuste eest. Opositsiooni lähenemine näitab nende pühendumust võitlusele ebaõigluse vastu ning on selge sõnum valitsusele, et otsused peavad olema läbimõeldud ja arvestama kõigi kodanike huvidega. Selline poliitiline debatt on oluline osa demokraatlikust protsessist ja aitab tagada, et otsused tehakse läbipaistvalt ja põhjendatult.

Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni sõnul oli kolmapäeva pärastlõunaks automaksu eelnõule esitatud 825 muudatusettepanekut.

Annely Akkermanni (RE) sõnul oli EKRE fraktsioon teinud ligi 300 muudatusettepanekut, Keskerakond üle 300 ning Isamaa fraktsiooni liikmed olid teinud üle 200 muudatusettepaneku.

“EKRE omadest vaatasin, et paljud kattuvad ja on sellised obstruktsiooni näoga – ühte ja sama sätet muudetakse ühe euro või isegi ühe sendi kaupa,” ütles Akkermann.

Akkermanni sõnul ei ole kõik muudatusettepanekud obstruktsiooni eesmärgil tehtud, vaid nende seas on ka sisulisi ettepanekuid.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et Keskerakond esitas automaksu eelnõule parlamentaarse obstruktsiooni korraldamiseks rohkem kui 300 muudatusettepanekut, et kasutada kõiki seadusega ettenähtud vahendeid takistamaks eelnõu edasist menetlemist.

“Keskerakond on samal seisukohal nagu kolm neljandikku Eesti inimestest, kes viimase küsitluse andmetel automaksu kehtestamist ei toeta,” sõnas Andrei Korobeinik. “Olukorras, kus Eesti majandus on langenud rohkem kui kaks aastat järjest ja tööpuudus näitab stabiilset kasvu, ei ole tark Eesti inimesi uue maksuga koormata,” ütles Korobeinik.

“Meie muudatusettepanekud on sisulised ning kui valitsus ilmtingimata peab automaksu vastu võtma, siis võiks sealt laekuv raha minna suunatult näiteks tee-ehituse rahastamiseks, tasuta ühistranspordi rakendamiseks või digitaalse taristu ja nutikate transpordisüsteemide arendamiseks,” lausus Korobeinik

Eelnõu teine lugemine ei ole Akkermanni sõnul veel paika pandud.

“Me ootame kindlasti ära Euroopa Komisjoni arvamuse registreerimistasu kohta, nii nagu seaduses on reguleeritud. Praegu on nii, et registreerimistasu tuleb maksta nende sõidukite eest, mis esmakordselt Eestis registreeriti. Mis jätab registreerimistasu alt välja Eestis varem registreeritud sõidukid. Me oleme saanud arvamuse, et see võib olla vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Meie enda õigusanalüüsi osakond on sama meelt. Ootame ära Euroopa Komisjoni arvamuse selle kohta. See peaks laekuma kõige hiljem mais,” sõnas Akkermann.

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast – iga aasta tasutav mootorsõidukimaks ning esmasel liiklusregistrisse kandmisel ühekordne registreerimistasu.

Eelnõu järgi on mootorsõidukimaksu eesmärk suunata inimest uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut tegema ja toetada vanade autode lõpuni tarbimist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.

Kokkuvõttes näitab opositsiooni poolt esitatud üle 800 muudatusettepaneku automaksu eelnõule nende põhjalikku läbikaalumist ja soovi teha seaduseelnõuga parendusi. Selge on, et see küsimus on ühiskonnas oluline ja võib kaasa tuua emotsionaalseid reaktsioone. Oluline on, et kõik osapooled saaksid oma seisukohti arutada ja ettepanekuid esitada, et lõpptulemus oleks võimalikult tasakaalustatud ja õiglane. Loodame, et parlament suudab leida parima lahenduse, mis arvestab kõigi kaasatud osapoolte huve.