Omniva börsilemineku otsustab kohalik kirjakanne | Majandus

1832828h8c29t24

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on kohalikud uudised täitunud jutuga Omniva börsileminekust. See on pannud kohalike investoreid ja ettevõtjaid elevile ning kõneainet jagub nii Äripäeva kui ka Postimehe majandussektorites. Omniva börsileminek pakub suurepärast võimalust kohalikele investoritele ühineda rahvusvahelise postiettevõttega, mis on toonud Eestisse arvukalt töökohti ja majanduslikku kasu. Kui soovite olla osa sellest ajaloolisest sündmusest, siis ärge jätke uudiseid tähelepanuta!

Läinud nädalal, kui valitsus avaldas plaani seitse riigifirmat vähemalt osaliselt erastada, jäi Omniva ootenimekirja. Mis sest, et ettevõte ise on ennast juba mõned aastad börsileminekuks trimmi seadnud.

Rahvusvahelist logistikaäri ajava riigifirma suurimad mahud on praegu Leedus, kuhu kerkib 40 miljoni eurone sorteerimiskeskus. Üha suuremaks kasvab Omniva Ukrainas ja Moldovas. Ettevõttes loodud lahendustel töötab pakiautomaatide võrk Horvaatias.

Omniva juhatuse esimees Mart Mägi usub, et mida suuremaks ettevõte kasvab, seda kindlam on selle majanduslik stabiilsus. “Me vajame selleks kasvuks kindlasti täiendavat kapitali,” sõnas Mägi ning lisas, et osa vajaminevast rahast loodab Omniva saada börsilt.

Regionaalminister Madis Kallas kiitis tublit ettevõtet, kuid rõhutas, et riigifirma esmane ülesanne pole rahvusvaheline logistika- või tehnoloogiaäri, vaid Eesti inimestele pakutav postiteenus.

Sestap ei soovi ta börsile viimise otsusega kiirustada. “Keegi ei ole suutnud üheselt ja selgelt öelda, et mis läheb kodanikul mõnes Eesti maakonnas paremaks, ja kui me räägime dividendidest, siis mis läheb riigieelarve stabiilsuse kohalt paremaks,” lausus Kallas, kes ootab, et Omniva vastaks neile küsimustele hiljemalt märtsis.

Kallasele on oluline, et riik saab postivõrgu arengus kaasa rääkida

Kallas märkis, et pole põhimõtteliselt ettevõtte erastamise või osalise börsile viimise vastu, kuid seda peaks toetama analüüsid, mida ta veel näinud ei ole.

“Minu jaoks on siiani kõige suurem küsimärk, et kui mingit teenust pakub sada protsenti riigile kuuluv ettevõte, siis seal on oluliselt rohkem paindlikkust,” rääkis Kallas. “Seal on oluliselt rohkem võimalik riigil kaasa rääkida, kui kusagil on mingid turutõrkepiirkonnad või arengud, mis ei soosi regionaalset arengut.”

Loe rohkem:  Uus RES-i arutelu paneb proovile nii valitsuse kui eelarvetasakaalu | Majandus

Kallas tõi näiteks, et praegu räägib Omniva kõik postivõrgu muudatused kohalike omavalitsustega läbi. Muudatuste mõju kohta esitab ettevõte ministeeriumile aruande.

“Ma ei kujuta ette, kuidas see käiks sellisel juhul, kui see oleks mõni erafirma, kes tahab neid muudatusi teha,” rääkis Kallas.

Mägi märkis, et Omniva jääks universaalse postiteenuse osutajaks ka pärast börsileminekut. Ta rõhutas, et riik saab teenuse osutajale tingimusi seada sõltumata sellest, kui suur osa ettevõttest riigile kuulub. “Kindlasti saab ka lepinguliselt sellist suhet reguleerida,” sõnas Mägi.

Sellega nõustus ka Madis Kallas, kuid lisas, et seni pole muudatuste omavalitsuse ja ministeeriumiga kooskõlastamist lepingutesse kirjutatud.

“Sellisel kujul on see praegu toiminud ainult läbi hea koostöö,” lausus minister. “Ja ma arvan, et nii me tahame ka edasi, et see toimiks.”

Mägi: börsile mineku eeldus on, et kirjakande hind oleks kulupõhine

Küsimus, kui palju saab ministeerium ettevõtte igapäevastes valikutes kaasa rääkida, pole ainus, mis Omnivat börsile viimisest lahutab. “Enne, kui Eesti Post saaks minna börsile, on vaja postiseadust muuta,” ütles Mägi.

Ta selgitas, et praeguse seaduse järgi peab universaalne postiteenus olema inimestele taskukohane. Mida see arvudes tähendab, otsustab ministri käskkiri.

“Meie ettepanek on olnud korduvalt, et hind peaks olema kulupõhine,” ütles Mägi, kelle sõnul pole praegusel hinnal ja kulupõhisel hinnal suurt vahet. “Aga tõsi, natuke peaks hind tõusma, et kulupõhiseks muutuda.”

Mägi hinnangul oleks õige, kui edaspidi otsustaks kirjasaatmise hinna konkurentsiamet. Madis Kallas ütles, et ka seda tuleb analüüsida ning võimalik postiseaduse muudatus võiks valmida sügisel.

Samas rõhutas ta, et ministeerium seab postiteenuse hinda määrates esikohale regionaalarengu. “Kui me selle võimaluse anname kellelegi teisele, kellel on seadusest tulenevalt teiste fookuste vaatlemise kohustus, siis ma tahan olla sada protsenti kindel, et ka sellisel puhul ei unustataks regionaalvaadet,” rääkis Kallas.

Aga kuidas teha nii, et üheltpoolt teeniks Omniva universaalse postiteenuse eest vähemalt nii palju raha, kui sellele kulutab ning teiselt poolt jaksaks maainimene endiselt postmarki osta? Mägi sõnul võib riik universaalsele postiteenusele peale maksta. Näiteks ajalehtede kojukannet doteerib riik juba praegu.

Loe rohkem:  Analüütik: idufirmade tõus kuue aastaga 30 protsendini SKT-st pole saavutatav | Majandus

“Seda dotatsiooni saab tasuda ka meie dividendist, juhul kui me seda saame maksta,” pakkus Mägi.

Ettevalmistused börsileminekuks võtavad veel vähemalt aasta

Mägi märkis, et universaalne postiteenus mängib ettevõtte käibes üha väiksemat rolli. Läinud aastal moodustas see käibest üheksa, tänavu kaheksa protsenti. “Võiks nüüd ennustada, et lähima kolme aastaga langeb see viie protsendi peale,” sõnas Mägi.

Madis Kallas aga rõhutas, et just selle väikse osa kvaliteet on riigile kõige olulisem ning selle tarbeks me riigifirmat peamegi. Tema sõnul tuleb muudatusi kaaluda põhjalikult ja ruttamata. Esialgu ootab ta Omniva märtsiks valmivat ülevaadet selle kohta, mida inimesed börsile viimisest võidavad.

“Ma tahaks, et mingisugused seisud oleks meil enne juulikuud paigas ja mingisugused otsused tuleb kindlasti ka sügisel veel teha,” sõnas Kallas.

Mägi ütles, et sel aastal Omniva niikuinii veel börsile ei jõuaks. Esiteks tuleb ettevõtte sees paika panna, kui palju lisakapitali päriselt vaja läheb. Sellest sõltub, kas riik võiks müüa 10 või näiteks 40 protsenti aktsiatest. Teiseks tuleb ettevõte börsile viimiseks valmis seada. See võtab vähemalt aasta.

“Me oleme küll teinud väga suuri edusamme, mis puudutab raporteerimist, sealhulgas kõike kestlikkuse teemadega seotut, aga kindlasti meil on veel arenguruumi,” sõnas Mägi.

Omniva börsileminekut otsustav kohalik kirjakanne on oluline samm ettevõtte ja kogu Eesti majanduse jaoks. See näitab Omniva pühendumist avatud ja läbipaistvale ärikeskkonnale ning pakub uusi võimalusi nii ettevõtte kasvuks kui ka investoritele. Lisaks tugevdab see Eesti mainet atraktiivse sihtkohana välisinvestorite jaoks. Omniva börsileminek toob kaasa positiivseid mõjusid kohalikule majandusele ja loob uusi töökohti. See on julgustav samm, mis annab lootust Eesti majanduse arengule tulevikus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga