Oleg Ossinovski: Venemaal poleks EL-i täielikust embargost sooja ega külma | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Oleg Ossinovski, ärimees ja poliitik, on saavutanud märkimisväärse edu nii Eestis kui ka välismaal. Tema seisukoht EL-i täieliku embargoga Venemaa vastu on tõstatanud palju kõneainet nii meedias kui ka avalikkuses. Ossinovski veendumus, et Venemaa ei reageeri EL-i sanktsioonidele eriti soojalt ega külmalt, on tekitanud vastuolulisi arvamusi. Tema julge ja otsekohene lähenemine teeb temast ühe huvitavamaid ja mõjukamaid tegelasi Eesti äriringkondades. Tutvuge lähemalt tema vaadetega selles küsimuses ja saage osa sellest põnevas riigis toimuvast õitsvast majandusest.

“Impulss” kohtus suurärimees Oleg Ossinovskiga tema 13. korruse kontoris, kust avaneb uhke vaade Tallinnale. Sama laiad perspektiivid on transiidiettevõtja äril: Skinest Grupi omanik veab koguni 55 firmat 17 riigis. Rohkem kui 20 aastat idanaabri juures tegutsenud Ossinovski sõnul ta Venemaal enam ei tegutse.

Ossinovski: Otsustasime, et me ei taha töötada riigis, mis tulistab linnade pihta rakette. Me ei taha. Selline oli meie ettevõtte otsus. Ja me alustasime seda protsessi. See oli väga raske, väga keeruline. Meil õnnestus. Me lahkusime. Tulime sealt ära, loomulikult kaotustega. Müüsime oma vagunid, umbes 7000 neist. Ma ütlen teile, et mul õnnestus imekombel müüa ja ära tulla. Veel natuke ja ma poleks saanud Venemaalt koos oma rahaga lahkuda.

Kui me võtame kokku kõik need 13 Euroopa Liidu paketti Venemaa-vastastest sanktsioonidest, siis kui märgatav on nende mõju Venemaal?

Nimetagem neid pseudosanktsioonideks, sest need pole muidugi tõhusad. Ma arvan, et mitte eriti. Kui arvestada, et reaalpalk on neil kahe aastaga kasvanud 30 protsenti, tööpuudus on ajalooliselt madalal tasemel, neil on tootmiskasv kõigis harudes, neil on eelarve ülejääk…Põhimõtteliselt on see kokkulepe: las Hiina ostab naftat Venemaalt ja meie ostame teie asemel Saudi Araabiast. Rahva jaoks kõlab see Vene nafta impordist keeldumisena, aga üldiselt on üks lihtsalt asendatud teisega. Ainus asi, mis me ära tegime, ehkki kehvasti, on gaas. Ja sedagi sellepärast, et Putin sattus gaasiga lõksu. Putin vedas torujuhtmed ja hakkas väga Euroopast sõltuma.

Kuidas läheb teie ettevõtetel praegu, kui sõda on kestnud kaks aastat? Kas astute samasse ritta nende Eesti ettevõtjatega, kes ütlevad, et uusi turge on väga raske leida, et olukord on väga ränk?

Ei. Leian, et see on väga hea aeg, see on võimaluste aeg. Praegu käib maailmakorra ümber korraldamine. Me justkui jätame Euroopa kannul Venemaa oma tegevussfäärist välja. 2023. aasta tulemused on meil üle aastate rekordilised. Ega meil suurt Venemaad olnudki, tippajal oli meil Venemaal 14 protsenti ärist. Seega ei ole Vene turu kaotus meie jaoks, ütleme, määrava tähtsusega.

Kuidas on lood teiste ettevõtjate moraalse kompassiga? Peaminister ütleb, et nad peavad selle kuskilt üles otsima.

Sellega on täielik segadus. Tuleb esmalt aru saada, et nii peaminister kui ka enamik ajakirjanikke on propagandistid. Nad võitlevad oma konkreetsete asjade eest. Me peame seda mõistma ja filtreerima nende öeldut. 

Mis on sanktsioonid? Euroopa Liit ütleb meile: neid asju ei tohi müüa ega osta. Mõnda asja ei tohi müüa, mõnda ei tohi osta. Kõike muud mitte lihtsalt ei tohi või tohib, vaid tuleb osta. Tahtsin teile seda öelda, et te kuuleksite. Euroopa Liit vajab näiteks rauda, et toota soomust, toota Leoparde ja tarnida neid Ukrainale. EL kehtestab Venemaalt rauamaagi impordi kvoodiks poolteist miljonit tonni aastas. Me peame selle ostma, sest muidu meie tehased ei tööta.

Ettevõtjat hukka mõista on vale ja ebaaus. Ettevõtja on esimene inimene, kes muretseb riigi julgeoleku pärast. Kui hüpoteetilised Vene tankid sõidavad läbi Narva, lidub ajakirjanik laevale, unustab ehk vaid hiire laua peale. Aga meil pole kuhugi joosta. Meil on ettevõte, meil on inimesed, meil on hooned…Meil on varad ja me kaitseme neid. Meie praegune peaminister… Ma pean tast väga lugu. Leian, et ta on väga hea, tark, tubli naine ja peaminister. Kuid oma reitingu tõstmiseks hääli püüdes läheb ta liiale, kahjustades oma ettevõtjaid, süüdistades neid milleski ja püüdes toetust võita, jõuab ta selleni, et riigi tulud kahanevad ja ta peab tõstma makse, mis viib reitingu languseni. Tegelikult tulistab ta endale jalga.

Kuidas hindate peaministri sõnu, et ajakirjanikud peaksid otsima vastuseid küsimustele, mis puudutavad teie seotust idavedudega?

See on hea küsimus. Ausalt öeldes arvan, et peaksitegi otsima. Sest mis on meie ajakirjanduse probleem? Meie ajakirjanikud on tudeerinud härra Hitleri “Mein Kampfi”. Mäletatavasti ütles ta, et natsionaalsotsialistid peavad rääkima ainult tõtt, kuid mitte kogu tõde. Ja nad oskavad seda suurepäraselt teha. Nad räägivad pooltõtt ja tulemuseks on täielik väljamõeldis.

Kuu aega tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Oleg Ossinovski on vormistanud Ukraina sõja ajal varem tema nimel olnud Venemaa raudteeäri väidetavalt oma õe Veronika Ossinovskaja nimele. Lehe andmetel olevat nüüd Ossinovskaja nimele registreeritud firma viinud aga sõja ajal Venemaalt välja 770 miljoni euro väärtuses oligarh Ališer Usmanovi rauamaaki.

Eesti Ekspressi loost jääb mulje, et tunnete Ališer Usmanovit isiklikult.

Ütleksin, et tõe teine pool näeb välja selline. Skinest ei ole kunagi oma ajaloos olnud seotud rauamaagi veoga ega hakka seda tegema.

Saan aru, et see on üks teine firma?

Ja ka see firma ei tegelenud sellega. Me müüsime selle maha. Sõja puhkedes müüsime me mõned firmad maha. Ka see firma ei ole nende vedudega kunagi tegelenud. Skinest ei ole sellega kunagi tegelenud ega tegele. See on esimene tõde. 

Teine tõde puudutab Vene raha, millest nad räägivad. See firma… Nüüd ma tean muidugi kõike. Pärast skandaali on kõik kõiges selgusele jõudnud. See firma saab raha lääne kauplejalt, viis veod Ust-Luga sadamast ära.

Kas see firma on Vero Logistics? 

Jah, nüüd kannab see sellist nime. Varem oli see Skinest Wood. See kaupleja on veod Ust-Luga sadamast ära viinud ning annab nüüd tööd Eesti sadamatele ja Eesti Raudteele. Ostjateks on Saksa ja Itaalia firmad. Saksa ettevõtted teevad sellest soomust, Leoparde, mürske, mida ostab ehk ka Eesti. Raha tuleb Saksamaalt. Küsiksin nüüd, kus kohas on siin Vene raha?

Kui Skinest Woodi omanikuks sai Olegi asemel Veronika Ossinovskaja, muutus ka ettevõtte nimi. Skinest Woodist sai Vero Logistics. See firma kuulub 100- protsendiliselt Veronika Ossinovskaja nimel olevale teisele ettevõttele, mis on registreeritud kinnistule, mille omanikuks on Oleg Ossinovski.

Artiklis kirjutati, et te registreerisite selle ettevõtte oma õe nimele, müüsite selle oma õele Venemaale ja ta jätkab rauamaagi vedamist Euroopa Liitu.

Näete, isegi teie saite sellest nii aru. Kuid see on täielik vale – iga sõna, mis te ütlesite. See on puhas väljamõeldis.

Te siis ei müünud ettevõtet oma õele? Või kus on väljamõeldis?

Skinest müüs tühja firma, mis polnud kunagi midagi teinud, mis polnud tegelenud mingite rauamaagi vedudega. Skinest ei tegele ka praegu sellega. See on tõsi. Ega siis leheloo mõte selles olnud, vaid et Ossinovskil olevat Vene raha, millega ta rahastab erakondi.

Jah.

Ma siis seletan teile, et isegi sellel firmal, mis pole Ossinovskiga seotud, ei ole Vene raha. Kuid sellest ei anna ju lugu teha. Kui oleks selline pealkiri, et Saksa firma viis äri Venemaalt välja ja annab tööd Eesti sadamatele, maksab makse, Saksa raha tuleb jne, siis see ei huvitaks kedagi. Tuleb kirjutada: Ossinovski, 700 miljonit eurot. Tahaksin näha, kuidas Eesti pangad 700 miljonit Venemaale läbi lasevad. Täielik jama, aga maal elavale memmele paistab usutav. Nii et pole vaja rääkida pooltõdesid, katsuge rääkida kogu tõde.

Aga kas ma saan õigesti aru, et müüsite ettevõtte oma õele? Selles seisnes loo tuum.

Ei, mitte selles. Räägime suurest pildist. Ma ei taha härra Luike ja tema meediaväljaandeid reklaamida. 

Mida arvate täielikust embargost Venemaale? Mõned Eesti poliitikud toetavad seda.

See on võimatu. Kui Euroopa Liit kehtestaks täieliku embargo, ei oleks Venemaal sellest sooja ega külma. Ta ei tunnekski, kui Euroopa Liit seda teeks. Aga kui seda teeks n-ö tsiviliseeritud maailm, siis see oleks loomulikult katastroof Venemaale, kuid ka kogu maailmale. 

Kui 230 miljonit tonni naftat, mida maailm aastas ostab, peaks turult lahkuma, tähendaks see kümme korda kõrgemat bensiinihinda. Tekiksid üüratud järjekorrad ja bensiini müüdaks talongide, kvoodi alusel, näiteks 5 liitrit kuus. Niimoodi näeks see välja, mistõttu ei saa seda üheaegselt teha.

Paljud inimesed püüavad ennustada sõja lõppu, sealhulgas ettevõtjad üle ilma ja eriti Ukrainas. Mis aastal ootate teie sõja lõppemist?

Ma ei ole sõjaväelane, ma olen raudteelane. Aga minu jaoks on kuidagi ilmne, et sõda lõpeb samal päeval, kui Ukraina saab kaugmaarakette. Selsamal päeval. Kui seda energiat, mis poliitikutel kulub praegu kisamise peale, et tuleb ära lõpetada kombainide tarnimine Venemaale…Mis vahet seal on, kas neil on need kombainid või mitte? Täielik rumalus. Me tegeleme, kuidas seda öeldagi….mõju matkimisega. Ilmselt meie peaminister ei suuda veenda härra Bidenit neid rakette andma. Noh, siis ütleme, et ärme joo Vene viina või midagi sellist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Oleg Ossinovski seisab endiselt Venemaa ja EL-i vahelise pinge keskel, kuid tema enda sõnul ei mõjuta EL-i embargoga Venemaal tema ärisid ega suhteid. Kuigi Ossinovski on jäänud rahulikuks kõnealuses olukorras, on oluline jälgida, kuidas tema ärisid ja suhteid Venemaaga tulevikus mõjutatakse. See teema jätkab huvipakkumist nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil.