Õigekirjagurmaani keelesäuts. Suurtähtlühendi käänamine | Etteütlus

Tere tulemast Eesti keele õigekirjagurmaani keelesäutsule! Siin saad täiendada oma teadmisi suurtähtlühendi käänamisest ning proovida oma osavust etteütluses. Õigekiri on oluline osa keeleoskusest ning siin on sul võimalus harjutada ning parandada oma grammatikat ja õigekeelsust. Kas oled valmis panema end proovile ning astuma sammu lähemale täiuslikule eesti keele valdamisele? Liitu meiega ja näita oma keeletalenti!

Õigekirjagurmaan Kert Kask aitab valmistuda järgmisel nädalal toimuvaks e-etteütluseks. 7.-14. märtsil kell 8.55 on “Vikerhommikus” eetris keelesäutsud. Tänane säuts keskendub suurtähtlühendi käänamisele.

Ettevalmistuse jooksul kõlava kaheksa soovituse ja keelesäutsu hulgas on ka üks vihje veaohtlikule keelendile või reeglile, mis kõlab neljapäeval e-etteütlusel.

Õigekirjagurmaani Instagrami kontolt leiad iga päev ka viktoriini, kus enda keeleoskus proovile panna. Tänaseks teemaks on lühendid.

Tänane soovitus puudutab aga suurtähtlühendite käänamist. Kirjakeeles on korrektsed kaks moodust – sidekriipsuga või ilma. Võtame näiteks Eesti rahvusringhäälingu lühendi ERR. Kui ütleme, et “Tänane keelesäuts on ka järelkuulatav ja -loetav ERR-i veebiportaalis”, võime kirjutada nii ERR-i kui ka ERRi.

Suurtähtlühendite käänamisel pole ülakoma lubatud ning kasutada võib vaid sidekriipsuga versiooni või lisada käändelõpp ilma tühikuta lühendi järele. Seejuures tasub alati jälgida, et kogu tekst oleks vormistatud läbivalt samamoodi. Ehk kui teksti alguses on käänatud ERR-i sidekriipsuga, siis tuleks seda teha ka edaspidi.

Minu isiklik eelistus on käänata kõiki suurtähtlühendeid alati sidekriipsuga, sest siis on alati selge, kus lõppeb lühend ja kust algab käändelõpp või sellele eelnev tüvevokaal. Näiteks rääkides Eesti Keele Instituudist, EKI-st, tekib oht, et kirjutades “Ma küsisin nõu EKI-lt”, satuvad kõrvuti suur i-täht ja väike l-täht, mis on arvutis kirjutades äravahetamiseni sarnased. Selles olukorras aitab sidekriips luua selgust.

Suurtähtlühendite puhul on veel hea teada selle häälduse osas: kas lühendeid peaks lugema tähekaupa või hääldama sõnana. Kas [ee-err-err] või [err]? Eesti keele käsiraamat ütleb, et kui lühend on sõnana lugedes kõlaliselt vastuvõetav, võib seda teha. Ehk siis haiguse puhul on õige nii [haa-ii-vee] kui ka [hiv]. Samas sõjalise liidu NATO [nato] puhul oleks tähthaaval lugemine, [enn-aa-tee-oo], oluliselt tülikam ja ka harjumuspäratum.

Head ettevalmistust ja toredat e-etteütlust!

Kokkuvõtteks võib öelda, et õigekirjagurmaani keelesäuts ja suurtähtlühendi käänamine on oluline osa eesti keele õigekirjast ja grammatikast. Etteütlus on heaks viisiks harjutamaks ja kontrollimaks oma keeleteadmisi ning oskusi. Õigesti kirjutatud tekst annab usaldusväärse ja professionaalse mulje ning aitab selgelt ja arusaadavalt edastada oma mõtteid ja ideid. Seega on oluline pöörata tähelepanu õigekirjale ja grammatikale, et säilitada keelepuhtus ning selgus oma väljenduses.