Ohtlike sünteetiliste opioidide levik on hüppeliselt kasvanud | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on ohtlike sünteetiliste opioidide levik hüppeliselt kasvanud, tekitades muret meie ühiskonna tervisega seotud probleemide pärast. Võitlus nende ainete leviku vastu on muutunud üha kiireloomulisemaks ning nõuab igakülgset tegevust nii seadusandjatelt, tervishoiutöötajatelt kui ka kogukonnalt endalt. Selles võitluses on meil vaja ühised jõupingutused ja tugev seotus, et tagada Eesti inimeste ohutus ning heaolu. Oleme rohkem kui kunagi varem valmis tegutsema selle probleemi lahendamisel ja looma turvalisema tuleviku meie kogukonnale.

Eelmise aasta süstlajääkide uuringust selgus, et Eestis on hüppeliselt kasvanud ohtlike sünteetiliste opioidide nitaseenide levik, mille tagajärjel on kasvanud ka üledoosist tingitud surmade arv.

Nitaseenid on ülikanged sünteetilised opioidid, mis hakkasid Eestis levima 2019. aastal. Need on nii tugevad, et väiksemgi eksimus doseerimisel võib lõppeda surmaga.

Tervise arengu instituudi (TAI) ja kohtuekspertiisi instituudi süstlajääkide uuring näitab, et möödunud aastal on nitaseenide tarvitamine oluliselt kasvanud.

“Kui me eelmisel aastal leidsime paar üksikut süstalt, kus olid nitaseenid sees, siis sellel aastal sisaldas 29 protsenti kõikidest süstaldest nitaseeni,” ütles TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo.

Kuna nitaseenide levik on otseses seoses üledoosidest põhjustatud surmadega, kasvas 2023. aastal ka surnute arv. Seni on eelmisel aastal kindlaks tehtud 117 üledoosisurma, millest ligi pooltel on seos nitaseenidega. Kõige noorem ohver, kelle verest kangeid opioide leiti, oli kõigest 17-aastane.

“Tarvitajaid on kõigis elanikkonnarühmades, selle sõltuvushäire eest ei ole keegi kaitstud. Me küll näeme seda, et tarvitajate, just eriti süstides ohtlikke aineid tarvitavate inimeste keskmine vanus viimastel aastatel on pigem kasvanud,” rääkis MTÜ Lunest juhatuse liige, tugiisik Mart Kalvet.

Kuna Eestis puudub tavainimese jaoks ainete testimise teenus, ei ole tarvitajal tihti võimalik selgeks teha, millest tema doos koosneb. Testimine aitaks ka uute ainete turuletulekut kiiremini avastada.

Kuna aga jätkuvalt võib narkootikume tarvitanud inimest oodata vanglakaristus, ei juleta abi otsida. Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro ütles, et praegu käivad ettevalmistused, et tuua selles vallas muutus.

“Me tahame lihtsalt selleni jõuda, et kui on olukord, kus keegi vajab abi, ükskõik, mis põhjusel, ja ka tõesti, kellelgi on mingisugune mure, et on seadust rikkunud vähesel määral või on väärteo toime pannud näiteks, siis seal me tahaks küll, et need kahtlused kaoksid ja inimelu päästmine oleks absoluutne prioriteet,” selgitas Pikaro.

Süstlajääkide uuringust selgub, et nitaseenid on levinud Harjumaal ja Kohtla-Järvel.

Kangeid opioide tarvitab Eestis pea 9000 inimest, nende hulk viimasel ajal tõusnud pole.

Kokkuvõttes võib öelda, et ohtlike sünteetiliste opioidide levik on Eestis hüppeliselt kasvanud ning see on tõsine probleem, mis nõuab kiiret ja tõhusat lahendust. On oluline, et valitsus ja tervishoiuasutused tegeleksid selle probleemiga aktiivselt, suurendades teadlikkust ja pakkudes paremat ennetustööd. Samuti tuleb tõhustada jõupingutusi narkootikumide salakaubaveo tõkestamiseks ning karmistada karistusi nende ebaseadusliku levitamise eest. Ainult ühiste jõupingutuste abil on võimalik vähendada sünteetiliste opioidide kahjulikku mõju Eesti ühiskonnale.